2015. aasta nõiapalved naistele

Naisena võtan ma sügavalt hinge lollusi, mida meisse maast madalast süstitakse. Ei, ma ei räägi nõudmisest, et naine olgu ilus ehk arvamusest, misläbi meid omavahel konkurentideks kasvatatakse. Teada värk ju, muidu tuleb teine naine ja lööb mehe üle. Samuti ei analüüsi ma väljendeid stiilis, et naine on kael ja mees on pea, mis tapavad eos ambitsioonid ja näitavad naistele kätte koha (kodus pliidi ääres).

Jaanuarikuus teeb mulle muret üks sesoonne ilming. Nimelt uue aasta tulek, mis on tõeline kuldaeg kõikvõimalikele nõiahakatistele, sensitiividele, tervendajatele, energeetikutele, käelugejatele, horoskoobitajatele ja muidu soolapuhujatele. No kes siis ei tahaks teada, mis teda uuel aastal ees ootab!

Tundub, nagu marginaalne probleem? Aga tehke lahti guugel, toksige otsingusse mõni vastav sõna ning näkku kargab lugematu hulk portaale, artikleid ja foorumeid, kus inimesed vahetavad tõsimeeli kogemusi selgeltnägijatega, avastavad endas ravitsejavõimeid ning panevad distantsilt kaarte, kristalle ja kurat teab mida veel. Valusaks muudab asja see, et enamik taoliste portaalide tarbijaid on naised.

Loomulikult on see üks hiiglaslik ajalooliste, kultuuriliste ja sotsiaalsete faktorite masinavärk, mis naised parausku hoiab. Praegusel ajal on hindamatu teene meedial, mis olekski nagu orienteeritud naiste debiilistamisele. Miks jagab Buduaar näpunäiteid, kuidas tunda endas ära sensitiiv? Miks on Delfi naistekas Müstika nurgake? Miks kajastavad ajakirjad-uudisteportaalid nõid Nastja iga sõna, banaalseid elutõdesid, mis pärineksid nagu mõnest küsitava väärtusega eneseabiraamatust? Ja miks on igas naisteajakirjas horoskoop?

Naishaldjad ja meestrollid

Mõistusega saan ma nõiakultusest aru. Eestlased olevat ebareligioosne rahvas, sest nad seostavad jumalat pilvepiiril istuva onkliga või usuhullusega, samas kui mujal Euroopas nähakse jumalas kõrgemat headust, jõudu. Eks ta ole, jõhkra elutempoga globaliseeruvas maailmas peab kusagilt lohutust leidma. Kui liita siia rahvusromantiline müüt eestlastest kui paganausku rahvast, saab nõianduse abil ka mõnusasti rahvuslikku minapilti üles ehitada, kus naistele jääb loodusega ühtekuuluva haldja roll. Kah üks väga lollakas kontsept minu arust – miks peaksid naised olema haldjad? Ja kes on siis mehed? Trollid või?

Ega ma ei tea ka, ehk leidub tõesti midagi, mida ratsionaalse elutunnetusega ei seleta. Ma ei pretendeeri tõemonopolile. Aga meie esinõidade elutarkused ja lubadused tuleksid nagu mõnest halvast, klišeederohkest kinkeraamatust. Teate küll neid magusate piltide ja lainetava tekstiga taskuformaadis väljalaskeid, mida põhikoolilõpetajatele kingitakse. Raske uskuda, et lubadusel, mida jagas lahkelt üks meie staarnõidu ja mille kohaselt aastal 2015 inimesed flirdivad, armuvad ja petavad, midagi selgeltnägemisega pistmist on.

Muide, kahtlustan, et salaja loevad mehedki uue aasta ennustused õhinal läbi. Ent enamikku neist on õpetatud ebausku häbenema ning lollus püsib kenasti vaka all. Eks meestel on omad kiiksud. Teate küll, kindlasti on Loch Nessi monstrum kusagil peidus. Ja UFOd on ka olemas. Sellest, et Hitler tänaseni Lõuna-Ameerika avarustes redutab, ma isegi ei räägi (mis sest, et hetkel 125-aastane). Teisisõnu on erinevus tõlgenduses. Meeste arust oleks ju lahe lumeinimene kinni püüda ja tõestada, et ta on päriselt olemas. Naised nägevat aga parateemat teekonnana oma sisemise valgustumiseni.

Loomulikult – kui esoteerika kellelgi elada aitab, siis andku minna. On hea, kui üksildane inimene leiab endale kaasmõtlejate näol tugigrupi. Õudne on see aga siis, kui hakkab enda ja ümbritsevate elu dikteerima ning hommikuhoroskoopi ja staarnõidade sõnu järgitakse nagu ilmaennustust. Teisisõnu, on väga võluv, kui sõbranna kohvipaksu pealt su lapse sugu ennustab. Pooltki nii võluv pole see enam siis, kui ta su ultraheli tulemused kahtluse alla seab. No ja kui keegi su lähedase inimese oma tervendamisseanssidega rahast paljaks teeb, on asi juba täitsa kole!

Uue aasta nõialubadused

Aga tegelikult, kuna igaüks võib end nõiaks tituleerida ja hulgaliselt järgijaid leida, siis kehastun õige ka ajutiselt haldjanaiseks ja paljastan sõpradele-naistele lubadused 2015. aastaks. Neid on täpselt kaks.

Esimene kõlab nii.

Aastast 2015 lakkavad mu kallid sõbrad-seltsinaised vaatamast „Selgeltnägijate tuleproovi” – vahet pole, kas eesti, vene või uusmeremaa versiooni. Kui neil midagi persse läheb, siis nad tegelevad probleemiga, mitte ei raiska raha mõne turundus-, koolitus- või misiganes tegelase peale, kes on raskel hetkel avastanud ekstrasensivõimed ja neid edukalt rahaks teeb. Selle asemel leiavad naised usu geneetikasse, sotsiaalse keskkonna mõjudesse ja, miks ka mitte, intuitsiooni.

Ja teine kõlab nii:

Rousseau, kes vastandas tundelisi ja looduslähedasi naisi ratsionaalsete meesisenditega, suri väga ammu maha (täpsemalt 303 aasta eest). Ja üheksakümnendad rahvusromantika taastulemisega on pöördumatult möödas. Seepärast lasevad naised lahti neid lollistavast enesekuvandist, mis seob nad maagiliste sfääridega, ning hakkavad ka ise ratsionaalsuslippu kõrgel hoidma. Ja nõiad jätavad nad edaspidi muinasjuttudesse.