3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda

Tegime intervjuu Tallinn Music Weeki külastanud europarlamentäär Julia Redaga, kes on sinna valitud Saksamaalt ning esindab seal piraadiliikumist, mida ta iseloomustab kui „noort ülemaailmset liikumist, mis ühendab inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia kasutamine saab meid kõiki võimestada”. Julia on Euroopa Parlamendi Greens/EFA fraktsiooni asepresident.

Kuidas sa üldse Euroopa Parlamenti välja jõudsid? Iseäranis veel olles kandidaat Piraadiparteis, mis on tuntud kui netivabaduse aktivistide platvorm, olgu nendeks siis häkkerid või idufirmade entusiastid, aga mõlemad ometi pigem meeste domineeritud tegevusalad (rääkimata sellest, et sama käib ilmselt poliitika kohta üldiselt)?

Juba noorest peale olen Internetti kogenud kui ruumi, mis võimestab ja loob kogukondi. Võrgust leidsin inimesi, kel olid minuga sarnased huvid, kuid alguses polnud sel erilist pistmist tehnoloogia ega häkkeritega. Ent otsused, mida poliitikud Interneti reguleerimiseks tegid, avaldasid vahetut mõju mu sotsiaalsele läbikäimisele, mistõttu tundsin vajadust saada rohkem teada asjade tehnilisest küljest — ja nii jõudsingi netipoliitikasse.

Olla naine Piraadiparteis pole tingimata lihtne, paljud mu naiskolleegid on pidanud hakkama saama seksismiga, mis ei pärine ainult poliitilisest vastasleerist, vaid ka meie oma erakonnast. Õnneks kasvab teadlikkus struktuursest ebavõrdsusest Piraadipartei liikmete seas paljudes riikides. Piraadipartei ridadest on parlamentidesse valitud ka terve hulk naissoost eeskujusid, nagu nt Amelia Andersdotter, endine Euroopa Parlamendi liige Rootsi Piraadiparteist, aga ka Ásta Helgadóttir ja Birgitta Jónsdóttir, kes esindavad piraate Islandi parlamendis. Et pürgida võrdsuse poole ja töötada vastu kujutlusele, et piraadiliikumist domineerib meessugu, on vaja iga erakonnaliikme aktiivset panust.

https://juliareda.eu/press/

Julia Reda on paremalt esimene. https://juliareda.eu/press/

Millega sa Euroopa Parlamendis tegeled ja mida oled saavutanud? Milliseid teemasid pead sa enda valdkonnas iseäranis lähitulevikku silmas pidades kõige pakilisemateks?

Minu suurim saavutus on autoriõiguse reformimise vallas, mis ühtlasi on Piraadipartei põhiteema. Minu juhtimisel võttis Euroopa Parlament eelmisel suvel vastu resolutsiooni, mis kutsus üles autoriõiguse seadust drastiliselt lihtsustama ja kaasajastama. Meie reeglid pärinevad nimelt ajast enne Youtube’i ja Vikipeediat, ent meie praegune kultuuri ja informatsiooni jagamise viis sarnaneb toonasele tavale väga vähe. Praegu kehtiv autoriõiguse süsteem kipub pigem loovust ja teadmiste kättesaadavust piirama, selmet seda tagant tõugata.

Viimastel kuudel olen asunud tööle Euroopa Parlamendi uurimiskomitees, mis tegeleb dieselgate’i skandaaliga. See, et autotöösturid on tarkvara abil ametlike heitgaasitestidega manipuleerinud, ei ole mitte ainult keskkonnaskandaal, vaid tõstab valgusvihku ka selle, kuidas seadused reguleerivad programmikoodi kasutamist meie igapäevaelus. Tänapäevased autod on põhimõtteliselt ratastel arvutid ja sama areng toimub ka kõikvõimalike teiste laiatarbeseadmete, samuti meditsiinis kasutatavate implantaatide puhul. Kuigi nendes seadmetes kasutatava tarkvara auditeerimine on meie üldise turvalisuse tagamiseks vajalik, on programmikood tavaliselt ärisaladuse või autoriõiguse regulatsioonidega kaitstud. Möödaminek digitaalsetest lukkudest, mis takistavad teadlastel tarkvara uurida ja testida, võib aga seaduse järgi olla karistatav. Kui me tahame tulevikus vältida dieselgate’i-sarnaseid skandaale, siis peame tagama suurema läbipaistvuse tarkvarale, mis üha enam meie elusid juhib.

Väidetakse, et Internet on oluliselt kaasa aidanud kodanikuosalusele ja demokraatia arengule üldiselt. Kuidas hinnata seda feministlikust vaatenurgast? Kas Internet võimestab naisi niisugusel määral nagu võiks ja mida me ise saame teha, et Internet aitaks meil soolist võrdõiguslikkust paremini tagada?

Internet on osa patriarhaalsest ühiskonnast ja peegeldab sedasama võimu tasakaalustamatust, mida kogeme väljaspool võrku. Kuna tehnoloogiat loovad eelkõige mehed, seejuures meessoost klientidele mõeldes, siis vaadatakse tehnoloogia arendamisel sageli mööda asjadest, mis mõjutavad suurel määral just naisi. See on ka üks põhjus, miks on mitmekesisus tehnoloogiasektoris väga oluline. Kuigi Internet on potentsiaalne võimend meist igaühe häälele, on naistel ja teistel marginaliseeritud ühiskonnagruppidel siiski suurem risk sattuda võrgus sõna võtmise tõttu tagakiusamise ohvriks samamoodi nagu väljaspool võrku. Konservatiivsed poliitikud ja ettevõtted nagu Facebook üritavad kasutada vihakõne ettekäändena, et avaldada survet anonüümsele kõnele võrgukeskkonnas. Ma leian, et see on ekslik ja ohtlik.

Anonüümse suhtlusvõimaluse olemasolu on paljude aktivistide puhul nende turvalisuse ja sõnavabaduse tagamise eeltingimus. Facebooki pärisnimereglemendi teemalised feministlikud arutelud on rõhutatult välja toonud, kuidas seksistlike ja rassistlike kommentaaride vastu ei võeta midagi ette ka juhul, kui need on tehtud isiku täisnime alt. Seejuures aga kahjustab see reglement paljusid vihakõne ja ahistamise ohvreid kui ka neid, kes muudel põhjustel elavad teise nime all kui see, mis on ära toodud nende ametlikus isikutunnistuses. Kõige tõhusam meede võrgus leiduva vihakõne vastu on rahastada ja toetada ühinguid, mis võimestavad marginaliseeritud kogukondi enda eest avalikult välja astuma. Teiseks on vaja tagada, et oleks olemas seadused, mis aitaks vastustada vihakõnet ja ahistamist ning et politsei võtaks vastavaid kaebusi tõsiselt, sõltumata sellest, kas rikkumine leiab aset võrgus või muudes keskkondades. Inimeste eraelu puutumatust või anonüümse suhtluse õigust kitsendavad sammud viivad meid aga arengus tagasi.

Küsimustega aitas Märt Põder Eesti Piraadiparteist.

Toimetas Aet Kuusik