8 pilti Eesti naiste kongressilt

Evelin Tamme sütitavad ettepanekud Eesti naiste kongressilt. Illustreeris Piret Räni

3. märtsil toimus rahvusraamatukogus järjekorras seitsmes naiskongress, korraldajaks Eesti Naisliit Siiri Oviiriga eesotsas. Esimesest naiste kongressist möödub selle aasta kevadel sada aastat, kuni Eesti okupeerimiseni oli naiskongresside juhatajaks Marie Reisik, kelle sünnist möödus tänavu veebruaris 130 aastat. Eestimaa naiste kongresside traditsioon on naiste jätkusuutliku poliitilise platvormina arvestatav ajalooline nähtus ja sellel on ühiskonnas oma kindel koht.

Kliki pildil! Tervise- ja tööministri Jevgeni Ossinovski tervituskõne Illustreeris: Piret Räni

Aga peab ka kohe lisama, et mitu teemat, mis 1917. aastal tõstatati, näiteks naiste poliitiline osalus ja palgalõhe, ei ole oma aktuaalsust tänaseni kaotanud. See paneb imestama. Kolmanda keskse teemana kõneldi seekord põhjalikumalt naistevastasest vägivallast, selles on viimastel aastatel astutud pikki samme edasi, kuigi soopõhise vägivallata Eestini on minna väga pikk tee.

Kliki pildil! I paneel “Vajame naisi otsustajateks ka tipus!” Illustreeris: Piret Räni

Süsteemsemaks, strateegilisemaks, kaasavamaks

Miks siis ikkagi on nii, et sada aastat kestnud palgalõhe ja poliitilise esindatuse debatt muudetakse tühiseks ja peame ikka ja jälle alustama nullpunktist? Miks peame ikka ja jälle hakkama selgitama, et palgalõhe ja naiste osaluse puudumine on meie jaoks oluline probleem ja see tuleb võimalikult kiiresti lahendada? Seadused, mis naiste võrdse osalemise ja võrdse palga nõude tagavad, on ometi aastaid olemas! Kuid ikka ja jälle küsimärgistab mõni asjatundmatu trollija (isegi naiste kongressil oli selliseid!) nende seaduste täitmise vajaduse viitega koopainimestele, küttidele ja korilastele või leiab juhuslikke numbreid, mis justkui näitaksid, et probleemi pole ja kogu trall algab ringiga otsast peale.

Kliki pildil! II paneel – “Palgalõhe – kaua veel?” Illustreeris: Piret Räni

Naiste õiguste eest seismine peab muutuma senisest süsteemsemaks, strateegilisemaks ja suutma kaasa haarata täna veel naisliikumisest eemal seisvaid, väikesi, kuid väga olulisi vähemusgruppe. Pean siin silmas LGBTQ+ inimesi, puuetega naiste, rahvusvähemusgruppe, erinevate usuliste veendumustega naiste ja paljusid teisi praegu ehk veel täiesti organiseerimata rühmi. Eesti naisliikumise keskmes on olnud valge heteroseksuaalne haritud keskeas keskklassi kuuluv eesti (abielu)naine, kuid demokraatliku Eestimaa naisliikumine peab ühendama ka kõik ülejäänud naised, sest ainult ühiselt ollakse tugevad.

Kliki pildil! III paneel “Julge rääkida, julge vastu seista!” Illustreeris: Piret Räni

Oluline on mõista, et just need ülejäänud naiste grupid, enamasti Eestis üsna väikesed ja märkamatud, on oma marginaalsuses ja mitmepalgelises diskrimineerimises keskmisest eesti naisest veel palju haavatavamad. Me ei saa jääda pealtvaatajaks, kui mõnitatakse vene (kodukeelega) naisi, me ei saa jääda pealtvaatajaks, kui vehitakse rusikatega seksuaalvähemusse kuuluvate või teisest nahavärvist naiste suunas.

Kliki pildil! Me oleme kvootideks valmis! Illustreeris: Piret Räni

Tugev traditsioon on hea põhi, millelt edasi minna

Eestimaa naisliikumise traditsioon on tugev ja meil on jõudu, et ühiselt naiste õiguste eest seista ja kõikide (!) naiste olukorda järk-järgult parandada. Ei piisa sellest, et kord kolme aasta tagant räägivad valitud naised puldist mõnel olulisel teemal ja siis kinnitame manifesti. Vajame jätkusuutlikku, professionaalset, laiapõhjalist ja ülemaalist naiste koostööd ja läbimõeldud kaasamist, sest ainult siis suudame naiste õiguste eest tugeva ühise rindena seista!

Kliki pildil! Momente päeva lõpetanud paneelidiskussioonist. Panelistideks olid Andres Anvelt, Evelin Tamm, Jaan Pillesaar, Heikko Gross, Helmen Kütt, Krista Aas, Leena Kivisild ja Marina Kaljulaid Illustreeris: Piret Räni

Üks võimalus on võtta eeskuju naabritelt. Eestimaa naiste kongressi vorm võiks muutuda Põhjamaade naiste foorumite eeskujul avatumaks. See võimaldaks kohapealseid põhjalikke arutelusid ja ettekandeid väiksemates ja suuremates gruppides, miks mitte sisaldada ka naisorganisatsioonide messi, vabalavasid ja kultuuriprogrammi. Eestimaa naiste foorumi (?) korraldamisel võiks võtta õppust ka Paides korraldatavalt arvamusfestivalilt. Seal on arutelude organiseerimine suures osas huviliste enda õlgadel ja ka kulud kannavad teemade eest vastutavad organisatsioonid ise.

Eestimaa 7. naiste kongressi manifest visualiseeritult. Illustraator: Piret Räni

Siiri Oviir ja Eesti Naisliit on aastate jooksul teinud ära olulise töö, et naiskongresside traditsioon saaks Eestis jätkuda. Igaüks, kes on korraldanud suurüritusi, teab, et see pole lihtne ettevõtmine ja meelakkumine, vaid sadu tunde tasustamata tänamatut tööd. Müts maha selle eest! Juba kolme aasta pärast, aastal 2020 toimub järgmine, siis järjekorras kaheksas naiskongress.

0
FacebookTwitterEmail

Lugu meeldis?

Toeta meid! Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka