Abdul Turay, istu, kaks!

Kevadiselt entusiastlikud eksperdid paljastavad otseeetris palgalõhe tegelikke põhjuseid. Foto: vaniljapulla, Flickr CC

Kevadel on lume alt välja sulanud uued palgalõheeksperdid. Eile sai “Vabariigi kodanikes” kuulda, et palgalõhet mõjutavad suguhormoonid.* Möödunud nädalal teatas aga Abdul Turay, et palgalõhe tegelik põhjus on meeste varajane suremus ja “kuna pensionid on Eestis nii madalad, peavad vanad inimesed tööl käima. Enamik neist on naised. Seetõttu on hiiglaslik palgalõhe”.

Palgalõhe analüüsimisega on Eestis põhjalikult tegelenud Statistikaamet, Sotsiaalministeerium ja Poliitikauuringute Keskus Praxis. Feministeerium esitas neile ühe küsimuse: kas Turayl on õigus?**

Statistikaamet: ei

Vaatamata sellele, et tõepoolest on näiteks pensionieas hõivatud naisi enam kui mehi, ei ole see palgalõhe peapõhjus.

Vastas Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik

Sotsiaalministeerium: ei

Soolise palgalõhe põhjused on erinevad ehk tegemist on mitmetahulise probleemiga. Palgalõhet ei tekita üks näitaja, vaid see on erinevate põhjuste koond. Tõepoolest, sooline palgalõhe viitab, et ühiskonnas on meeste ja naiste vaheline ebavõrdsus. Viimane ei leia aset aga ühel konkreetsel ajahetkel või ei puuduta vaid teatud vanuses inimesi.

Statistikaameti „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ projekti raames analüüsiti erinevaid soolise palgalõhega seotud andmeid. Selle põhjal võib öelda, et kõige suurem sooline palgalõhe on siis kui me oleme vanuses 25–44. Nii näiteks oli Statistikaameti andmetel 2013. aastal 25–34-aastaste elanike seas sooline palgalõhe 23,58% ja 35-44-aastaste elanike seas 23,03% (kogu elanikkonna sooline palgalõhe oli samal ajal 22,49%). Samas vanemaealiste ehk 65-aastaste ja vanemate elanike seas oli sooline palgalõhe samuti suur, kui nooremate vanuserühmadega võrreldes siiski väiksem (20,42%).

8355413812_de173674a7_z
Palgalõhe võimalik mõju naiste tervisele. Foto: William J Serson / Creative Commons

Teisalt tuleb meeles pidada, et praegune palgaerinevus kajastub tulevikus meie pensionites. Kui praegu on veel nt EIGE analüüsi kohaselt sooline pensionilõhe Eestis ELi riikide seas kõige väikesem ehk 5%, siis tulevikus on see eeldatavalt oluliselt suurem. Põhjuseks see, et praegu makstavates pensionides ei kajastu veel meeste ja naiste palgaerinevuste mõju. Seda näitavad ka Sotsiaalkindlustusameti andmed – 2015. aasta alguses oli keskmine vanaduspension meeste seas 346 eurot ning naiste seas 348 eurot.

Ka ei ole vanaduspensioni saajate seas töötavate elanike osakaal kõrge – Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli 2015. aasta aprillis kokku ligi 59 000 töötavat vanaduspensioni saajat (mehi 41%, naisi 59%), mis on kõigist vanaduspensioni saajatest 19%. Vanaduspensionit saavate meeste seas oli aga töötavate osakaal ligi 23% ning naiste seas 17%. Kokku oli samal ajal mõnevõrra enam kui 305 000 inimest, kes said vanaduspensioni (neist 65% olid naised).

Vanaduspensioni saajate soolises jaotuses peegeldub kahjuks ka Eesti meeste oodatav eluiga. Lisaks sellele on oluline ka tervena elatud eluaastate sooline erinevus. Samas ei ole oodatava eluea ja tervena elatud eluaastate sooline erinevus soolise palgalõhe põhjustajaks, vaid pigem on arutletud selle üle, kas küsimus pole mitte vastupidine. Näiteks on Statistikaameti statistikablogis analüütikud Merle Paats ja Maretta Lunev tõstatanud küsimuse: „Kas meeste kehvem tervis ja lühem eluiga on seotud peamise leiva lauale tooja rolliga, kelleks Eestis peab normide kohaselt olema mees?“

Nimelt on soorollid ja perekonnaga seotud kohustuste jaotumine üks teguritest, mis avaldavad mõju soolisele palgalõhele. Kokkuvõttes on oluline, et soolise palgalõhe põhjuseid on palju ning erinevad tunnused selgitavad vaid väikest osa soolise palgalõhest. Samuti on oluline eristada, mis on põhjus ja mis on tagajärg.

Vastas Hede Sinisaar, Sotsiaalministeeriumi analüüsi- ja statistikaosakonna juhataja

Praxis: ei

Kahtlemata on meeste keskmiselt lühem eluiga ja madalad pensionid probleemid, millega Eestis tuleb tõsiselt tegeleda. Siiski on väide, et meie Euroopa suurim palgalõhe on tingitud ainult või peamiselt nendest kahest tegurist, eksitav. Praxise 2011. aastal avaldatud uuringu kohaselt kasvas sooline palgalõhe Eestis selle sajandi esimesel kümnendi jooksul enam kui veerandi võrra. Eri gruppide lõikes on see suurim madala haridustasemega, abielus või vabaabielus olevate inimeste seas ja levinud pigem erasektoris.

Oluline palgalõhet seletav tegur on ka inimeste koondumine erinevatele tegevusaladele ehk segregatsioon. Kui naiste puhul mängib palga suuruses enam rolli haridustase, siis meeste puhul sõltub palk enam sellest, millise eriala nad on omandanud.

Screen Shot 2016-04-20 at 15.43.17
Meeste ja naiste palgaerinevus vanusegruppide lõikes. Praxis.

Naiste ja meeste palkade erinevus on suurim 25–44 aastaste hulgas, mil see ulatub üle 30%. Teisisõnu on palgalõhe suurim ajal, mil luuakse perekonda ja kasvatatakse alaealisi lapsi. Üle 55-aastaste ja pensioniealiste hulgas on palgalõhe aga oluliselt väiksem (kuigi endiselt lubamatult suur) ulatudes 22–23 protsendini. (Palgalõhe näitajad sõltuvad andmestikust. Praxise palgalõhe uuring kasutas 2009–2010 tõõjõu-uuringu andmeid, Sotsiaalministeerium on oma vastuses kasutanud Statistikaameti andmeid. Toim.)

Palgalõhe põhjustest rääkides tuleb meeles pidada, et erinevate teguritega (nt haridustase, vanus, segregatsioon jmt) on võimalik selgitada vaid väikest osa kogu palgalõhest, mistõttu on väide, justkui tuleneks palgalõhe peamiselt mõnest tegurist (nt meeste varane suremus, madalad pensionid) on eksitav ega peegelda kogu tõde.

Vastas Helen Biin, töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik, Poliitikauuringute Keskus Praxis

 

* “Vabariigi kodanikes” esinenud juristi väidet tuleks ilmselt paluda kommenteerida bioloogidel ja endokrinoloogidel.

** Abdul Turay ütles omakorda, et “üks SDE naissoost liige selgitas talle” palgalõhe põhjuseid. Siin on mitu võimalust. Naissoost SDE liige võis nii rääkida ja Turay uskus teda kui autoriteetset allikat. Või rääkis naissoost SDE liige tegelikult midagi muud, aga Turay uskus just seda, mida ta arvas ennast kuulvat.

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

#masinpeseb #ahiküpsetab

Enne, kui Tuule sai kokkamisega algust teha, oli vaja veidi kraamida. Köögikapilt maandusid nõudepesumasinasse paar taldrikut ja söögiriista. Tuule avas…