Abordist hinnanguteta

Abordi tegemise õigust piiravad hoiakud ja seadused on aktuaalsed kõikjal maailmas, näiteks Poolas seoses konservatiivsete seaduseelnõudega või USAs seoses rahastuse kärpimisega organisatsioonidele, mis raseduse katkestamise kohta infot jagavad. Ikka ja jälle mängitakse ideedega, mis on ajalooliselt näidanud oma kahjulikkust inimeste elu(kvaliteedi) hinnaga. Ehkki igal üksikisikul on õigus ennast puudutavaid otsuseid langetada lähtuvalt oma tõekspidamistest, peame vajalikuks käsitleda aborti seksuaal- ja reproduktiivõiguslikust vaatenurgast, mitte subjektiivsest moraalsest aspektist.

Vähendada aitab seksuaalharidus

Statistikaameti andmeil on Eestis legaalselt indutseeritud ehk omal soovil tehtud abortide arv võrreldes 1991. aastaga märkimisväärselt vähenenud. Kui 1991. aastal oli iga 100 elussünni kohta 136,4 aborti ning abortide arv tuhande 15–49-aastase naise kohta 70,1, siis aastal 2015 olid need arvud vastavalt 35,2 ja 16,8, mis on võrreldav näiteks Rootsiga. Positiivseid arengusuundi on seostatud sellega, et koolides on seksuaalharidus kohustuslik ja tagatud on hea ligipääs rasestumisvastastele vahenditele noorte nõustamiskeskuste loomise kaudu.*

Eelmise sajandi kõige kurikuulsamaks näiteks abordi sisulise keelustamise kohta on muudatused, mille viis sisse Rumeenia kommunistlik juht Nicolae Ceausescu aastatel 1966.1989. Sel perioodil suurenes ebaturvalise abordiga seotud emade suremuskordaja drastiliselt. Kui 1965. aasta oli see alla 20, siis 1989. aastal 147 juhtu 100 000 elussünni kohta. Võrdluseks, Eestis 2015. aastal tehtud abortidest kulges 99,7% meditsiiniliste komplikatsioonideta. Riikides, kus abort on lubatud, on naiste suremus seoses raseduse ja sünnitusega oluliselt väiksem kui riikides, kus abort on illegaalne või raskesti kättesaadav.

Abordi keelustamise vastane protest Poolas. Foto Iga Lubczańska / Flickr CC

Abortide arvu vähendamiseks ei tohi aborti keelata ega abordile pääsemist liiga keeruliseks muuta (raske abordile pääseda, kallis hind vms). Arvukad uuringud meilt ja mujalt maailmast kinnitavad, et kõige efektiivsemalt saab abortide arvu vähendada laiapõhjalise seksuaalhariduse ja tõhusate rasestumisvastaste meetodite kättesaadavuse tagamise teel. Ka abordieelsel nõustamisel pannakse suurt rõhku rasestumisvastase meetodi valikule pärast aborti, et vältida kordusaborte. Sestap on tähtis, et kooli seksuaalharidus ning tõhusad rasestumisvastased vahendid oleksid kõigile kättesaadavad ning riiklik toetus neile teenustele ei väheneks.

Ainult oma soovil ja nõusolekul

Eestis reguleerib aborti raseduse katkestamise ja steriliseerimise seadus ning sellest lähtuvalt tehakse seda üksnes naise soovil ja nõusolekul. Tegemist on täielikult vabatahtliku protseduuriga, milleks kunagi kedagi sundida ei saa – ka juhtudel, kus esineb loote eluks sobimatu väärareng või näiteks siis, kui abort on naise tõekspidamistega vastuolus. Ka alaealised saavad aborti teha ilma vanema nõusolekuta, kuna seksuaalsuhted teismeeas ei ole keelatud*. Ka noore neiu seksuaal- ja reproduktiivõigused ning autonoomia on ülimuslikud tema vanemate õiguste suhtes oma alaealise lapse tegevuse üle otsustada.

Aborti saab Eestis teha oma soovil kuni raseduse suuruseni 11 nädalat ja 6 päeva (k.a). Seejuures on tähtis silmas pidada, et raseduse suurust arvutatakse viimase menstruatsiooni esimesest päevast, mitte arvatavast viljastumise hetkest. Meditsiinilistel näidustustel (nt loote tõsine väärareng, ema raske haigus vms) saab rasedust katkestada kuni suuruseni 21 nädalat ja 6 päeva (k.a). Aborti saab teha nii medikamentoossel kui ka kirurgilisel meetodil ja lõpliku valiku selles teeb naine.

Abort on üldjuhul ohutu meditsiiniline protseduur. Foto Thomas Hawk / Flickr CC

Suuremate raseduste puhul (12 ja enam nädalat) võib kirurgilise meetodi risk olla ebaproportsionaalselt kõrge, mistõttu võib eelistatud olla medikamentoosne abort. Üldjoontes on siiski legaalse, vastava spetsialisti tehtud medikamentoosse ja kirurgilise abordi näol tegu väga ohutute meditsiiniliste protseduuridega ning üldsuses levinud arvamus protseduuri äärmise kahjulikkuse kohta ei pea paika. Ka ei põhjusta abort hilisemat viljatust ega suurenda vaimse tervise häirete esinemisriski. Otsus aborti teha võib olla naisele emotsionaalselt ülimalt raske otsus, kuid see võib olla ka suur kergendus. Uuringud kinnitavad, et abordist märksa rusuvam võib olla soovimatu rasedus ise ning iseäranis juhtudel, kui õiguslike või majanduslike barjääride tõttu on naise võimalused aborti teha piiratud.

Eesti naiste tervise uuringu 2014 raportis on toodud ka ülevaade põhjustest, miks otsustatakse rasedus katkestada. Sagedasimaks põhjuseks on majanduslik olukord (31,2%). Eraldi märkimist väärib tõik, et 4,3% naistest katkestasid raseduse vägivaldse partneri tõttu.

Keelustamine kahjustab eelkõige vähekindlustatuid

Naistepäevale eelneval teisipäeval avaldas Monika Helme saates „Radar“ arvamust, et kui naised leiavad raha geelküünte ja juuksepikenduste jaoks, siis peaksid nad leidma raha ka abordiks. Samuti pidas ta täiesti võimatuks, et abordi muutmisega tasuliseks teenuseks tekiksid turule illegaalsed abordikliinikud. Tõepoolest, rasedust katkestavatest naistest mõnel võivad olla küll kunstküüned või juuksepikendused, kuid tegelikkuses ei saa rääkida “tüüpilisest aborditegijast”, sest praktikas tekib vajadus rasedust katkestada igas vanuses, nii vallalistel kui ka kindlas suhtes olevatel, lastega ja lasteta naistel, mistõttu on Helme väited ülekohtused ja hinnangulised. Rohketes uuringutes on näidatud, et kui raskendada legaalse raseduse katkestamise teenusele juurdepääs (kas siis keelustamise või riikliku rahastamise lõpetamisega) paneb eriti suure löögi alla majanduslikult vähekindlustatud naised. USAs tehtud uuringud on näidanud, et majanduslikult halval järjel olevad naised võivad olla sunnitud abordiks raha leidmise eesmärgil hoidma kokku teistelt valdkondadelt, sh kommunaalarvetelt, riietelt ja toidult endale ja oma lastele, või leidma selleks ebaseaduslikke või kahjustavaid mooduseid.

Takistused muudavad protseduuri ebaturvaliseks

Samuti tekitavad takistused põhjendamatu ajakao teenuseni pääsemisel, mistõttu ei pruugi naine õigel ajal abordile jõuda või on protseduuriga seotud riskid kõrgemad kui varases järgus teostatud abordi puhul. Kui raseduse turvaliseks katkestamiseks tervishoiutöötaja järelvalve all (nt omaosalus on liiga kallis; seadus piirab õigust aborti teha; vägivaldne partner takistab abordile pöördumist vms) on olulisi barjääre, võib see lõppeda ebaturvalise abordiga.

To see the Aside click here.To hide the Aside click here.
Uuringud kinnitavad, et abordist märksa rusuvam võib olla soovimatu rasedus ise ning iseäranis juhtudel, kui õiguslike või majanduslike barjääride tõttu on naise võimalused aborti teha piiratud.
Internetist tellitud ebaselge päritoluga ravimite või “koduste meetodite” kasutamine võib kaasa tuua tõsise tervisekahjustuse või naise surma. Maailmas sureb igal aastal umbes 47 000 naist ebaturvalise abordi tagajärjel, valdavalt küll arengumaades, ent abordile ligipääsu olulise halvenemise korral võivad surmajuhud saada reaalsuseks ka arenenud riikides. Seksuaal- ja reproduktiivõiguste kaitse ning ligipääs turvalisele abordile peab olema võrdselt tagatud kõigile naistele, sh haavatavatele gruppidele.

Loe praktilist infot raseduse katkestamise kohta siit.

*Haldre et al., Youth sexual health improvement in Estonia, 1990–2009: the role of sexuality education and youth-friendly services.

*See on tähtis punkt, kuna paraku puudub märkimisväärsel hulgal noortest perekonnas tugivõrgustik ja neil juhtudel oleks abordi keelamine selgelt noore õigusi kahjustav. Vaatamata sellele, et vanema luba pole enam kohustuslik, soovitatakse alati kõigile alaealistele võimaluse korral usaldusväärse täiskasvanuga nõu pidada ning vajaduse korral kaasatakse protsessi ka sotsiaaltöötaja või raseduskriisi nõustaja.

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Milline on hea linnaruum kõigile?

Feministeerium vestles Mari Jüssiga, kes on liikuvuskava ekspert. Rääkisime sellest, milline on hea linnaruum, kuidas poliitilised lubadused ja kinnisvarakuulutused on…