iO Tillett Wright: argielus ei mõjuta meid niivõrd seadused, kuivõrd teiste inimeste suhtumine

iO Tillett Wright on kunstnik, aktivist, kirjanik, kõneleja ja näitleja, kelle tööd on seotud soolise ja seksuaalse identiteediga. Kuueaastaselt otsustas iO, et ta on poiss. Kaheksa aastat elas ta nii, et mitte keegi teda ümbritsevatest inimestest – ei õpetajad, sõbrad, ega sõprade vanemad – teadnud, et tegelikult on ta tüdruk. Ei teadnud ka filmirežissöörid, kellega ta lapsnäitlejana poisse mängides koos töötas. 14-aastasena otsustas ta proovida elu naisena ja armus kordamööda naistesse ja meestesse. Tema TED-kõnet “Fifty Shades of Gay” on praeguseks vaadatud rohkem kui 2,6 miljonit korda. Feministeerium vestles iOga identiteetidest, transkultuurist, aktivismist ja sellest, et oluline ei ole, mis poliitikud meid juhivad, vaid millised inimesed me ise oleme. Loe edasi “iO Tillett Wright: argielus ei mõjuta meid niivõrd seadused, kuivõrd teiste inimeste suhtumine”

The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis

Artiklit on 25.05 täiendatud Liisa Pakosta vastulausega (lõpus).
Kui
The Handmaid’s Tale’i treiler esimest korda avalikkuse ette jõudis, pidasid Trumpi nördinud toetajad seriaali vasakpoolsete järjekordseks katseks keerata rahvas uue presidendi vastu. Atwood pidi neile teatama, et seriaali aluseks olev romaan ilmus esimest korda 1985. aastal, sügaval Reagani ajastul. Kui ma hiljuti romaani lugesin ja seriaali esimesi osasid vaatasin, mõtlesin pigem kui aktuaalne see lugu on Eestis.  Loe edasi “The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis”

EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Feministeerium kohtus Eestit külastanud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) direktori Virginija Langbakkiga ja uuris, kuidas Eestil läheb, millised on Euroopa trendid, kas parempopulism ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat mõjutab ning küsis head nõu nii valitsusele kui ka kodanikuühendustele. Loe edasi “EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Sõnastik: sootundlikkus

Sootundlikkus (ingl gender sensitivity) tähendab lähenemist, mis arvestab neid spetsiifilisi sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi kontekste, milles naised ja mehed elavad. Sootundliku analüüsi või meetme eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ja diskrimineerimist. Mõned näited sootundlikust lähenemisest on Tervise Arengu Instituudi kampaaniad, nt meeste toitumisharjumuste parandamisele suunatud “Mees peab olema viljakas” ja noortele suunatud kondoomikampaania, kus meestele ja naistele on lähenetud mõnevõrra erineva nurga alt.
Loe edasi “Sõnastik: sootundlikkus”

Sõnastik: soopimedus

Soopimedus (ingl gender blindness) on sõna, mida kasutatakse eelkõige selliste seaduste ja poliitikameetmete puhul, mis näevad inimesi ühetaolisena ja eiravad neid spetsiifilisi sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi kontekste, milles naised ja mehed elavad. Tulemuseks on meetmed, mis ei vasta eri sugude vajadustele ega arvesta nende erinevate rollidega või “kohustustega” ühiskonnas. Seega põlistavad need ebavõrdsust või halvemal juhul süvendavad seda. Loe edasi “Sõnastik: soopimedus”

Kaia Iva: eesmärk on see, et isad reaalselt osaleksid laste kasvatamises

Eelmisel nädalal juhtus kauaoodatud ime, kui IRL nimetas ametisse oma esimese naissoost ministri. Feministeerium püüdis kohe värske sotsiaalkaitseministri Kaia Iva kinni ja küsis temalt prioriteetide, kooseluseaduse ja võimaliku isakuu kohta. Lisaks uurisime, milline võiks olla konservatiivne poliitika, mis naisi rohkem kõnetaks ning kui palju maksis tema käekott. Loe edasi “Kaia Iva: eesmärk on see, et isad reaalselt osaleksid laste kasvatamises”