Asi ei ole ainult aasta ema auhinnas

1918. aastal lahkus Marie Reisik koos oma toetajatega 1907. aastal ühiselt asutatud esimesest naiste ühingust Tartu Naisseltsist ja lõi Tartu Naisühingu. Temaga koos astus seltsist välja ka mitu teist tuntud tegijat ja väikeses unises provintsilinnas tekkis kaks omavahel võistlevat organisatsiooni. Naisliikumise sisemised konfliktid ja vastuolud ilmestasid kogu iseseisvusperioodi, see raskendas koostööd  ja kesksete ideede ellu viimist. Kas tuleb tuttav ette? Loe edasi “Asi ei ole ainult aasta ema auhinnas”

Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid

1887. aastal toimus Eesti ajaloos kaks tähelepanuväärset sündmust, millest ei saa vaikides mööda minna. Täpselt täna 130 aastat tagasi veebruaris sündis Pärnumaal Kilingi-Nõmmel tulevane Eesti esifeminist ja poliitikategelane Marie Tamman (hiljem Reisik). Sügisel, oktoobris hakkas Viljandis ilmuma legendaarse tütarlastekoolijuhi, pedagoogi ja kirjaniku Lilli Suburgi toimetatud esimene eestikeelne naisajakiri Linda.
Loe edasi “Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid”

Naised ja bumerangjuhtimine

Eile ja täna on palju kõneainet andnud Äripäeva Äriplaani konverents, kus terve hulga meeste kõrval on esinejate nimekirjas ainult üks naine – Eve Kirs, finantsanalüütik ja Astri Grupi osanik. Furoori tekitab mitte üksnes fakt, et naisi on kõnelejate hulgas ainult üks, vaid Äriplaani programmijuhi Marili Niidumaa Äripäevas avaldatud artikkel ”Jätke naised rahule!”. Loe edasi “Naised ja bumerangjuhtimine”

Pakosta juhitud voliniku büroo: tagasiminek 100 aastat

Rootsi peaminister Stefan Löfven pidas video vahendusel väga huvitava naistepäevakõne, kus rääkis sotsiaaldemokraatide osast rahvusvahelise naistepäeva traditsiooni tekkes ja naiste õiguste kujunemisloost Rootsis. Naiste õigustega ei saa valitsuses tegelda ainult naistepäeval, vaid selle eest tuleb võidelda iga päev, kinnitas Löfven. Loe edasi “Pakosta juhitud voliniku büroo: tagasiminek 100 aastat”