Pimedad soovivad olla võrdsed

Käisin “Kes kardab pimedat” viimasel etendusel täiesti juhuslikult Feministeeriumi naiste organiseerimisel. Kuna olen viibinud puuetega inimeste ringkondades pea terve oma teadliku elu, siis paljud nii vaatajate kui ka mängijate seas olid mulle tuttavad. Lavastuses on kasutatud trupis osalejate mälestustest dokumentaalseid materjale ning väljavõtteid Artur ja Mirja Räppi blogidest. Näitlejad on täiesti pimedad, vaegnägijad ja nägijad inimesed. Saali tulles hõigati minu nime ja ma sain istuma päris esiritta. Tütar, kes mind transportis, istus mõni rida tahapoole. Loe edasi “Pimedad soovivad olla võrdsed”