Avalik kiri presidendile: vägivalla toimepanijad ei vääri aukohta

Üle saja inimese allkirjastasid avaliku kirja, mis taunib Tiit Ojasoo kaasamist Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtu kultuuriprogrammi korraldamisse. Avaldame kirja ja allakirjutanute nimed täies mahus.


Avalik kiri Eesti Vabariigi Presidendile

Lugupeetud president Kersti Kaljulaid

Möödunud aasta Eesti Vabariigi iseseisvuspäeva aktusel pidasite selge ja sisuka kõne, mis juhtis tähelepanu väga kurvale perevägivalla statistikale meie riigis. Teie julge väljaastumine pani alguse paradigmanihkele, kuidas rääkida pere- ja naistevastasest vägivallast pärast senist üldist mahavaikimistava. Järgmistel pühadel räägiti juba julgemalt ja suurema hukkamõistuga, et naised ja lapsed on jälle rohkem peksa saanud kui tavalistel päevadel.

Eesti Vabariigi juubelipeo programmi kutsuti tegema Teater NO99. Kollektiivi kuuluv lavastaja Tiit Ojasoo oli poolteist aastat tagasi sunnitud teatrijuhi kohalt tagasi astuma, kui avalikuks sai tema vägivald naissoost näitleja vastu, kes oli tollal ka tema alluv. Juhtum sai juriidilise lahenduse, Tiit Ojasoole anti uus võimalus ja ta töötab samas teatris lavastajana edasi. Kuid allakirjutanute silmis on sümboolse aktina kahetsusväärne, et talle on usaldatud EV100 aktuse peoprogrammi lavastamine.

Me võiksime järgida üleilmse mitmekülgse vägivallavastase kampaania eeskuju, mille käigus võeti avalikult vastutusele hulk filmitegijaid, kes on aastaid ahistanud ja kuritarvitanud paljusid naisi. Tuleb teadvustada, et selline käitumine ei ole vaid üksikisikute probleem, vaid on osa struktuursest naistevastasest vägivallast ja allutamisest. Võiksime riigina ühineda põhimõttega, et ükskõik millistesse ühiskondlikesse gruppidesse kuuluvate naiste vastase vägivalla toimepanijad ei vääri aukohta.

Väljendame kirjaga nördimust, et Teie, austatud president Kersti Kaljulaid, olete koos kantseleiga valinud Eesti Vabariigi kõige pidulikuma aktuse programmi looma Teater NO99 ja selle liikme Tiit Ojasoo, kes on panustanud meie ühiskonna ühte kõige põletavamasse probleemi. Eesti riik peab vältima vägivallatsejate pjedestaalile tõstmist nii praegu kui ka edaspidi, alati. Nii anname märku, et oma jõu kuritarvitamine ei ole ühiskonnas vastuvõetav ning ohvritele ei jää tunnet, et nende läbielatu on lihtsalt ääremärkus mõne tunnustust nautiva kultusautori resümees. Riikliku tellimuse korras vabariigi üht olulisimat sündmust lavastada on suur au ning selle võiks pälvida tegija, kes ei ole toime pannud vägivallategu ega toetanud selle sooritajat.

Allakirjutanud: Piret Karro, Rebeka Põldsam, Evelin Tamm, Nika Kalantar, Sandra Jõgeva, Kadi Estland, Rainer Kattel, Aro Velmet, Brigitta Davidjants, Marion Pajumets, Aet Kuusik, Mari Laanemets, Killu Sukmit, Minna Hint, Sten Ojavee, Laura Põld, Redi Koobak, Margus Kiis, Triinu Eesmaa, Pire Sova, Mare Tralla, Hanna Triin Sipos, Terje Toomistu, Laur Kiik, Arni Alandi, Eveliis Padar, Miina Liias, Maria Kapajeva, Reet Varblane, Marge Monko, Kaarin Kivirähk, Sanna Kartau, Hedvig Madisson, Marian Kivila, Kristi Karro, Margit Säde, Nele Laos, Maarja Jullinen, Iiris Viirpalu, Liisa Liivamets, Flo Kasearu, Tiina Sööt, Jarõna Ilo, Krista Lillemets, Kaia Otstak, Kadi Viik, Barbara Lehtna, Katarina Meister, Annika Haas, Jaak Kikas, Meelis Tammemägi, Riinu Rahuoja, Rael Artel, Tanja Muravskaja, Liisi Raidna, Margit Lõhmus, Mari Allik, Jüri Kolk, Madli Maruste, Margaret Tali, Johanna-Maria Parv, Maarja Tinn, Oudekki Loone, Kadi Kriit, Aet Annist, Karin Rebas, Kristiina Raud, Jane Rähn, Urve Sukmit, Pille-Riin Jaik, Kai Härmand, Meeli Lokk, Pille Rives, Lilli-Krõõt Repnau, Andres Kurg, Helina Trepp, Sass Henno, Kari Käsper, Anu Kuusik, MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus, Pille Tsopp-Pagan, Liiri Oja, Lylian Meister, Maria Derlõš, Anu Laas, Tanel Rander, Merle Tank, Triinu Mets, Semjon Pripetško, Anna Maria Penu, Dagmar Kase, Alina Orav, Koit Randmäe, Paul Vahtra, Ats Parve, Aili Kala, Triin Bärengrub, Kristel Rannaääre, Laura Berta Vahtra, Mari-Leen Kiipli, Piibe Kolka, Brit Pavelson, Fideelia-Signe Roots, Ott Raidmets