Sõnastik: sootundlikkus

Sootundlikkus (ingl gender sensitivity) tähendab lähenemist, mis arvestab neid spetsiifilisi sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi kontekste, milles naised ja mehed elavad. Sootundliku analüüsi või meetme eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ja diskrimineerimist. Mõned näited sootundlikust lähenemisest on Tervise Arengu Instituudi kampaaniad, nt meeste toitumisharjumuste parandamisele suunatud “Mees peab olema viljakas” ja noortele suunatud kondoomikampaania, kus meestele ja naistele on lähenetud mõnevõrra erineva nurga alt.
Loe edasi “Sõnastik: sootundlikkus”

Sõnastik: soopimedus

Soopimedus (ingl gender blindness) on sõna, mida kasutatakse eelkõige selliste seaduste ja poliitikameetmete puhul, mis näevad inimesi ühetaolisena ja eiravad neid spetsiifilisi sotsiaalseid, kultuurilisi, majanduslikke ja poliitilisi kontekste, milles naised ja mehed elavad. Tulemuseks on meetmed, mis ei vasta eri sugude vajadustele ega arvesta nende erinevate rollidega või “kohustustega” ühiskonnas. Seega põlistavad need ebavõrdsust või halvemal juhul süvendavad seda. Loe edasi “Sõnastik: soopimedus”

Sõnastik: vihakõne

Vihakõne (ingl hate speech) on avalik, suuline või kirjalik arvamuseavaldus, millega isikute gruppi ähvardatakse, solvatakse või alandatakse tulenevalt nende nahavärvist, rahvuslikust või etnilisest päritolust, usust, puudest, soost või seksuaalsest orientatsioonist. Vihakõne võib olla adresseeritud ka üksnes konkreetse inimese vastu, kui selle põhjuseks on asjaolu, et ta kuulub teatud isikute gruppi. Vihakõne eesmärk on üldjuhul kahjustada, dehumaniseerida, ahistada, hirmutada, alavääristada ja alandada teatud inimgruppe. Loe edasi “Sõnastik: vihakõne”

Sõnastik: misogüünia

Misogüünia (ingl misogyny) tähendab naistepõlgust või naistevihkamist. Mõiste pärineb kreeka keelest (misos ‘viha’ ja gynē ‘naine’). Feministlikus teoorias peetakse misogüüniat poliitiliseks ideoloogiaks mida võib võrrelda rassismi või antisemitismiga ning mis õigustab ja säilitab naiste madalamat positsiooni ühiskonnas. Antonüüm on misandria, ehk meestevihkamine. Loe edasi “Sõnastik: misogüünia”

Sõnastik: võrdse kohtlemise seadus

Võrdse kohtlemise seadus jõustus Eestis 01.01.2009. Seaduse eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rahvuse (etnilise kuuluvuse), nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse identideedi alusel. Selleks on sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamine. Loe edasi “Sõnastik: võrdse kohtlemise seadus”

Sõnastik: soolise võrdõiguslikkuse seadus

Soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 1.05.2004, samal päeval kui Eestis ühines Euroopa Liiduga. Soolise võrdõiguslikkuse seadust kohaldatakse kõikides ühiskonnaelu valdkondades, välja arvatud usuvaldkonnas ning eraelu suhetes.

Seaduse eesmärk on tagada põhiseadusest tulenev sooline võrdne kohtlemine ning edendada naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist inimõigust ja üldist hüve kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Loe edasi “Sõnastik: soolise võrdõiguslikkuse seadus”

Sõnastik: hermafrodiit

Hermafrodiit (ingl hermaphrodite) on bioloogiline mõiste ja tähendab liiki, mis saab nii ise viljastada kui saada viljastatud. Varem kutsuti intersoolisi inimesi ekslikult hermafrodiitideks ning siiamaani kasutatakse seda meditsiinis teatud interseksuaalsuse vormide kirjeldamiseks. Bioloogiliste kriteeriumite järgi ei saa aga inimesed olla hermafrodiidid, kuna neil ei arene nii küpseid emas- kui isassugurakke. Küll on hermafrodiitsus tavaline taimeriigis ning seda esineb ka loomariigis, eelkõige selgrootute seas (vihmaussid, teod jne.). Loe edasi “Sõnastik: hermafrodiit”

Sõnastik: intersektsionaalsus

Intersektsionaalsus on feministlik sotsioloogiline teooria, mille abil analüüsitakse erinevate ebavõrdsuskategooriate ja võimusuhete koosmõju. Intersektsionaalse lähenemise järgi ei toimi klassikalised rõhumise vormid, näiteks seksism, rassism, homofoobia jms üksi, vaid omavahel põimunult. Inglise keelne termin intersectionality viitab “ristmikule”, kus need kategooriad, identiteedid, rõhumiste süsteemid jne omavahel konkreetsetes kontekstides ristuvad. Loe edasi “Sõnastik: intersektsionaalsus”

Sõnastik: cis

Cis tähendab inimest, kelle juriidiline sugu, bioloogiline sugu, sooline identiteet ja sooline eneseväljendus langevad kokku. Näiteks nimetatakse cis-iks inimest, kellel on peenis, kes tunneb end mehena, kelle passis on märge, et ta on mees ja kelle sooline väljendusviis vastab ootustele mehe kohta (nt ei kanna ta tööle minnes rinnahoidjat). Loe edasi “Sõnastik: cis”

Sõnastik: patriarhaat

Sõna „patriarhaat” on pärit kreeka keelest (patriarkhēs) ja tähendab isa võimu. Vastavas ühiskonnakorralduses on meestel poliitiline ja majanduslik võim. Mehed on poliitilistes, majanduslikes, religioossetes, sotsiaalsetes ja finantsasutustes juhtivatel kohtadel. Perekonnas tähendab see isa või isakuju autoriteeti naiste ja laste üle. Enamik patriarhaalsetest ühiskondadest on patrilineaarsed, st vara ja tiitlid päritakse isalt pojale meesliini pidi. Loe edasi “Sõnastik: patriarhaat”

Sõnastik: privileegipimedus

Privileegi all võib mõista hüve, eelisseisundit, mida osa inimesi kogevad mõne teise grupiga võrreldes. Kuna enamasti pole privileegid seadusega tagatud, võivad need esmapilgul olla nähtamatud. Sellest tulenebki privileegipimedus (privilege blindness) – privileegide kasutajad ei pruugi endale teadvustadagi, et nad on kellegi ees eelisseisundis. Loe edasi “Sõnastik: privileegipimedus”

Sõnastik: sugu

1970-tel võeti feministlikus teoorias laiemalt kasutusele sotsiaalse soo mõiste ning hakati eristama kaasa sündinud bioloogilist sugu (ingl sex) ning alati dünaamilist sotsiaalset sugu (ingl gender). Kui esimene oli nii öelda looduse poolt antud, siis teine sõltus ümbritsevast keskkonnast. Näiteks määras bioloogiline sugu ära selle, kes sünnitab, aga sotsiaalne sugu selle, kes lapse üles kasvatab. Loe edasi “Sõnastik: sugu”