Eeskuju: Loone Ots

Ekraanitõmmis noortekonverentsi “Õigus olla laps” videolt Youtubest.

Lugejate soovil alustame uue rubriigiga “Eeskuju”, kus tutvustame lugejatele inspireerivaid  isikuid, kes edendavad vingelt võrdõiguslikkust!

Pedagoogikateadlane ja Lastekaitse Liidu liige Loone Ots kirjutas 27. aprillil Eesti Päevalehes julgelt ja südamlikult oma murest riigikogus EKRE algatusel loodud perekonna ja traditsioonide kaitse toetusrühma kohta. Artikli alguses juhtis Ots tähelepanu väärale, ent levinud arusaamale, miks “traditsiooniline” perekond on ajas muutunud:

“„Traditsiooniline” perekond EKRE mõistes ei ole lagunenud samasoopaaride ülekülluse tõttu. Selleks on teised, nii majanduslikud kui sotsiaalsed põhjused nagu naiste emantsipatsioon ja selle kaudu saavutatud majanduslik iseseisvus, teadussaavutustel põhinev võimalus peret planeerida, kõrghariduse püüdlejate kasv, mis lükkab edasi esimese lapse sünni, ja palju muud.”

Jätkates värvika näitega, räägib Ots, miks tema ei kipu teistsuguste inimeste kallale:

“Mulle ei meeldi tänapäeva massilevimuusika. Ma ei suuda viibida kohas, kus seda mängitakse. Kuid ma ei algata toetusrühma klassikalise muusika kaitseks, kuigi arvan, et klassika austajaid on palju vähem kui „traditsiooniliste” perede liikmeid. Ma ei võta sõna, kui halb või ühiskonnaohtlik on tümps ega tee lobitööd, keelamaks seadusega seda tüüpi muusika kuulamist. Ma ei halvusta neid, kes tümpsu kuulavad ja väärtustavad. Sest see on nende valik. Ükski algatusrühm ei muuda pühendunud fänni, olgu ta kooseluseaduse- või tümpsusõber. Inimene peab oma valikud ise tegema ja kasvama, kuni suudab mõista Wagnerit ning Tulvet. Kui ta eelistab tümpsu, ei saa talle kätt ettepanna. Kõik elav, sh ühiskond, on orgaaniline, seega muutuv.”

EKREkad, ehk olete hoopis teie osa probleemist? Ots viitab samasooliste paaride ja nende lastele genereeritud süütundele ning kirjeldab silmakirjalikkust suhtumise osas “traditsiooniliste” ja “ebatraditsiooniliste” perede laste suhtes:

“Lapsed on lapsed on lapsed. Neid ei saa lahutada oma perekonnast. Nonsenss on sundida 21. sajandil „ebatraditsioonilised” ilmingud põranda alla. Kinnitada, et kellegi valduses on „ebatraditsiooniliste” laste kirjutised, kus kurdetakse oma elu üle, on samuti kallutatud argument. Muidugi on neil lastel halb. Kui ühiskonna suhtumine nende peredesse oleks parem, siis lapsed ehk neid kirju ei kirjutaks. Neile on genereeritud süütunne, mida nad ei pea tundma. Muide — meedia toob pidevalt päevavalgele ka „traditsioonilistes” peredes kasvavate laste suuri ja julmi probleeme.

Tänasime Loonet selle sõnavõtu eest ning küsisime temalt paar küsimust.

Mis Sind artiklit kirjutama ajendas?

Olin sarnasel teemal juba ennegi kirjutanud. Sildistades perekondi, satuvad tule alla lapsed. On nüri, kui keegi arvab, et mingi perekonnavorm on tänapäeval parem ja mingi vorm halvem või taunitav. Vormi asemel tuleb keskenduda sisule. Et pereliikmed armastaks ja toetaks üksteist.

Milliseid reaktsioone Sa oled artikli kohta saanud?

Ühe otsekohese sõimukirja. Kümmekond tänukirja nii tuttavatelt kui ka päris võõrastelt.

Millises Eestis Sa tahaksid elada?

Ma sooviks, et kõik inimesed oleks sõbralikud. Näeks enda ümber teisi, ka võhivõõraid. Kui vaja, läheks võhivõõrale appi. Või paneks küsimata õla alla, kui näeb, et temast võiks kaaslasele, kogukonnale või ühiskonnale kasu olla. Et me kõik oleks sallivad ja naeratavad.

Ma soovin ja tahan, et meie elus puuduks vägivald. Eeskätt täiskasvanute poolt laste vastu, aga ka nt laste poolt loomade, õpetajate, teiste laste vastu. Et ei oleks sõnalist agressiivsust, soovi isegi pisiasjades ära panna. Lammutamisiha, olgu see suunatud inimese või keskkonna vastu.

Veel soovin, et igal inimesel jätkuks väärikust. Et ta ei laseks ennast alandada ega alandaks teisi. Et ta austaks oma keelt ja kultuuri. Siis täituks mu suurim soov, et meil oleks usku Eestisse ja optimismi iseenda tulevikku.

Mida Sa vastaksid/teeksid kui praegune haridusminister Sulle koosolekul “Ära kaaguta!” ütleks?

Usun kindlalt, et Jürgen Ligi ei ütleks mulle nii. Aga kui ütleks, siis ma naeraks ja küsiks: „Nalja teete?“

Keegi ei saa sind solvata, kui sa ise ei taha.

Eeskuju on rubriik, kus tutvustame lugejatele inspireerivaid  isikuid, kes lõhuvad stereotüüpe, töötavad soo- ja vähemusteteema nimel, astuvad vastu šovinismile, ühesõnaga edendavad vingelt võrdõiguslikkust!

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka