Manifest: naise sõnal on jõud!

Eestimaa 7. naiste kongressi manifest visualiseeritult. Illustraator Piret Räni

Loe täna Eesti Rahvusraamatukogus vastu võetud Eestimaa VII naiste kongressi manifesti, visualiseeritud illustraator Piret Räni käe läbi.

Eestimaa 7. naiste kongressi manifest visualiseeritult. Illustraator: Piret Räni

Naise sõnal on jõud!

Eestimaa Naiste Kongress on 100 aastane!

Eestimaa naiste hääleõigus on 100 aastane!

Rohkem kui sada aastat on Eestimaa naised ühiselt oma õiguste eest seisnud, sada aastat on avalikul poliitilisel areenil tegutsenud – saanud valida ja olla valitud esinduskogudesse, kuid vaatamata sellele ei ole naiste võimeid väärtustatud.

Oleme uhked Eestimaa naiste ühiste saavutuste üle.
Oleme rõõmsad, et täna on Eesti president naine ja see on alles algus!

Naise sõna loeb!

Naisel on valikuvabadus ja õigus enda hääl kuuldavaks teha.
Naisel on oma kogemused ja teadmised, ta on haritud, ta väärib austust ja lugupidamist.
Naisel on õigus, et tema tööd ja panust väärtustatakse.
Naisel on õigus turvalisusele ja oma kodu puutumatusele.
Naisel on õigus väärikale vananemisele ja õiglasele pensionile.
Kogu maailmas.
Ka Eestis.

Kuid Eestimaa naine teab, mis on vaesus, vägivald, diskrimineerimine töökohal ja poliitikas; Eestimaa naine on kogenud avalikkuse ees naeruvääristamist, on näinud meedias ühekülgset sildistamist, on tundnud alaväärtustamist, klaaslage ja ajaloost väljaunustamist.

Eestimaa naine on hea haridusega ja ellujääja, Eestimaa naine on ühiskonnas kasutamata võimalus.

Eestimaa Naiste Kongress nõuab

1. Naistevastase ja soopõhise vägivalla vastu on vaja süsteemseid riiklikult rahastatud meetmeid! Eesti peab ratifitseerima Istanbuli konventsiooni! Riigil tuleb panustada konventsioonis nõutud tegevuste sisulisele täitmisele selliselt, et vägivalla ohvrid saaksid uue elu alustamisele aidatud. See annab eelduse ja pikaajalise mõju tulevaste põlvkondade vägivallatumaks kasvamiseks.

2. Euroopa sügavaima palgalõhe vähendamiseks nõuame tööinspektsioonile sisulist kontrolliõigust palkade üle ja tööandjailt töökuulutustes palkade näitamist! Ellu tuleb viia poliitikaid, mis vähendaksid tööturu soolist segregatsiooni. Riigil ja omavalitsustel tuleb panustada haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaaltöötajate palkade struktuursesse tõstmisesse. Soolise võrdõiguslikkuse seadus tuleb täies mahus jõustada, võttes vastu seaduses sätestatud rakendusaktid. Avalikus sektoris palgad avalikuks ja erasektoris läbipaistvaks tööpere liikmetele!

3. Naiste võrdväärne osalemine poliitikas, ühiskondliku elu ja ettevõtluse juhtimises on tähtis ja kasulik kõigile! Nõuame kõigilt Eestimaa erakondadelt tõmbluku meetodil koostatud valimisnimekirjade esitamist! Nõuame Riigikogult valimisseaduse muutmist nii, et valimisnimekirjades mõlema soo esindajad vaheldumisi esitamine muutuks seadusega pandud kohustuseks. Ka avaliku sektori ja riigi osalusega ettevõtete ja sihtasutuste juhtimises ning Eesti Vabariigi Valitsuses peab naisi ja mehi olema võrdselt!
Naiste positsiooni parandamiseks on tarvis toetada naiste ettevõtlikkust, sooaspektiga tuleb arvestada majandus- ja ettevõtluspoliitikas ning ettevõtlikkust toetavate meetmete väljatöötamisel.

4. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine peab olema kajastatud kõikides riiklikes programmides ja arengukavades, sest sooliselt tasakaalustatud ühiskonda ei saa rajada vaid sotsiaalministeeriumi haldusala arengukavadele.

Seni, kuni kasvõi üks naine kannatab ebaõigluse all, jätkub ka Eestimaa naiste kongresside väärikas traditsioon.

Ühendagem jõud!

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Milline on hea linnaruum kõigile?

Feministeerium vestles Mari Jüssiga, kes on liikuvuskava ekspert. Rääkisime sellest, milline on hea linnaruum, kuidas poliitilised lubadused ja kinnisvarakuulutused on…