Evelin Marjamägi: naisi on otsustuskogudes piisavalt

Feministeeriumi küsimustele vastas Evelin Marjamägi, kes kandideerib Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimekirjas. Uurisime, miks EKRE, mida ta arvab kooseluseadusest, kes on ta eeskujud ja mida on vaja Eesti elus parandada.

Millal otsustasid poliitikasse minna?

Minu huvi poliitika vastu tärkas kuskil keskkooli viimases klassis. Pärast keskkooli lõpetamist läksin ülikooli õppima rahvusvahelisi suhteid ja sealt alates olengi poliitikaga tegelenud.

Miks sa valisid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna?

Liitusin Eesti Konservatiivse Rahvaerakonnaga maailmavaate tõttu. Tunnetasin, et minu jaoks oli käes murdepunkt, kui sain aru, et Brüsseli pealesurutud lahendused rikuvad järjest jõulisemalt erinevates valdkondades riikide otsustusõigust ja rahva tahet ei võeta enam kuulda.

EKRE liikmete hulgas on palju naisi, aga väljapoole paistab partei poliitika meestekeskne. Ei paista, et naiste rohkus peegelduks nende mõjuvõimus otsustele. Eriti vähe paistab erakonnas olevat noori naisi. Kas sa tunned, et erakond seisab ka sinu vaadete eest?

Kogemused on näidanud kahjuks, et EKRE ületab uudisekünnise jõuliste ja teravate väljaütlemistega. Meedia on üritanud meile igal võimalikul viisil silte külge kleepida ning on hirmutatud alusetute valedega rahvast nagu EKRE võimule tulles tekiks meile siia teine Põhja-Korea. See on minu meelest põhjus, miks õrnema poole esindajate seas ei ole me sedavõrd populaarsed kui meeste hulgas.

Erakonnas võetakse eranditult kõigi väljapakutud ideid ja mõtteid samamoodi arvesse sõltumata soost, vanusest või sotsiaalsest kuuluvusest. See ei mängi mingisugust rolli, kas sa oled mees või naine, sinu ideed on sama kaaluga. Me ei ole kunagi toetanud naiste diskrimineerimist ja ei hakka seda ka tulevikus tegema. Rahvuskonservatiividele üritatakse riputada külge silte, mida tegelikkuses ei eksisteeri ja mis on lihtsalt pahatahtlikud valed.

Noori naisi ma ei näe, et oleks ka teistes erakondades eriti palju. Olles ise noortekogu Sinise Äratuse juhatuse liige olnud, on noorte neidude vanuses 16–18 liitujate arv suur ja liigub järjest tõusvamas joones. Võin uhkusega öelda, et meie noored on äärmiselt asjalikud ja eneseteadlikud. Kindlasti näete tulevikus veelgi rohkem noori ja tublisid naisi meie erakonnas, kes soovivad olla kaasatud poliitilistesse protsessidesse ja mõjutada ise ühiskondlikke arengusuundi. Mul on hea meel, et meie nimekirjas kandideerivad naised, kes on oma ala spetsialistid ja kes esindavad traditsioonilisi pereväärtusi.

Jah tunnen, et EKRE seisab minu vaadete eest.

Kas sul on oma teema kohalike omavalitsuste valimistel? Mis see on?

Mul on kaks olulist teemat kohalike omavalitsuste valimistel. Esiteks soovin, et Tartu jääks ka 21. sajandil rahvuskultuuri säravaks keskuseks. Selleks soovin, et Tartu kesklinnas säiliksid Emajõe-äärsed pargid, mida ei hoonestataks arhitektuuritraditsiooni lõhkuvate ehitistega. Selle asemel tuleb arendada miljööväärtuslikke hooneid, samal ajal säilitades Emajõe Ateena kuulsusrikast ajalugu ja jõeluha ürgloodust. Selline lähenemine on samuti kooskõlas Tartu linna arengukavaga, kus soovitakse luua keskkonnasõbralikku linnapilti kergliiklusteede väljaehitamise näol.

Teiseks on mulle väga südamelähedane teema laste tulevik ja nende noorte kaitsmine sooneutraalsus- ja homoideoloogia propaganda eest lasteaedades ja koolides. Mind ajab lausa vihale, kui minnakse juba laste kallale ja haridusasutused muudetakse ideoloogilisteks kasvatusasutusteks, mille ülesandeks on kasvatada lapsed ümber vasakliberaalsete ja äärmusfeministlike ideede järgi. Sugu ei ole enam loomulikul teel paika pandud, vaid on nüüd kõigest sotsiaalne konstruktsioon. Nii nagu kooseluseadus lõhestas ühiskonda, kus rahva enamuse tahet ei võetud kuulda, võeti samal põhimõttel hiljuti vastu Istanbuli konventsioon, mis nõuab mittestereotüüpsete soorollide sisseviimist haridussüsteemi ja vastavate õpikute koostamist. See on jultunud teguviis, millel ei tohi lasta sündida.

Praegune suund teenib valitseva eliidi huve, mis on perekonda lammutava ideoloogia teenistuses. Olen juba kuulnud, kuidas lasteaedades on viidud läbi soovahetuse rollimänge, kus poistele pannakse selga seelikud ja tüdrukud saavad olla poisi rollis. See mõjutab lapse arusaama soorollidest ja hägustab arusaama traditsioonilisest perekonnast mehe ja naise vahel. Minu sõnum on, et las poisid jäävad poisteks ja tüdrukud jäägu tüdrukuteks!

Kas oled ise kogenud poliitikas teistmoodi kohtlemist, kuna oled noor ja naine?

Ei ole kohanud. EKREs on kõik olnud abivalmid ja toetavad.

Kas naisi peaks olema rohkem otsustuskogude juures? Miks? Mida arvad triibulistest nimekirjadest?

Ma arvan, et naisi on piisavalt otsustuskogude juures. Me ei saa oodata, et igal pool on võrdselt mehi ja naisi. See on reaalsus ja selles pole midagi imelikku.

Küll aga häirib mind, kui kehvaks on läinud meie poliitiline kultuur. Triibulised nimekirjad on minu meelest pseudoprobleem ja ausalt öeldes suhtun sellesse kerge irooniaga. On täiesti mõistetav, et naisterahvad ongi oma loomult õrnemad ja perekesksemad. On igati tervitatav näha rohkem naisi poliitikas ja riigikogus, kuid see on ka stressirohke töö ja naised eelistavad pigem keskenduda enam pereelule või valida amet, kus esineb vähem pinget. 90ndatel alustas Eestis feminism üldse teiselt poolt ja selles suhtes on olukord täiesti muutunud. Põhjus oli selles, et nõukogude ajal oli üldine töökohustus ja laste kõrvalt ei saanud kodus olla. Sel ajal taheti, et riik võimaldaks naistel kodus olla, nüüd jällegi, et võimaldataks tööl käia.

Ma soovitan tegeleda reaalset lahendust vajavate probleemidega nagu inimeste majandusliku olukorra ja elukvaliteedi parandamisega, traditsioonilise peremudeli eest seismisega, pagulaskriisi ja Euroopa föderaliseerumisega, mille tagajärjel tuleb mõelda, kuidas säilitada rahvusriiklus.

Ja juhiksin tähelepanu, et kui vaadata näiteks Tallinna esinumbreid, on EKRE-l triibuline nimekiri, kellest pooled on naised ja milleni jõuti loomulikul teel, mitte feminismi või sooneutraalsuse propageerimisega. Sissekirjutuse tõttu oli tarvis üks naiskandidaat hiljem küll asendada uue esinumbriga.

Kas sul on eeskuju poliitikas? Kes see on ja miks?

Minu eeskujud on EKRE poliitikud, Helmed, Jaak Madison, Henn Põlluaas. Nad esindavad minu vaateid ja ma hindan nende panust poliitikas. Nad on väga töökad ja pühendunud eesmärkide saavutamisele.

Suhtumine kooseluseadusesse, LGBT inimeste võrdsesse kohtlemisse, sõltub suuresti inimese vanusest, noored toetavad seda rohkem. EKRE on kooseluseadusele vastu olnud. Mida sina sellest arvad?

Kooseluseaduse vastuvõtmine oli suur viga, sest see läks vastuollu rahva enamuse tahtega, tekitades suure lõhe rahva ja riigi vahele. Seadus jäi terviklikul kujul vastu võtmata, kuna vajalikku häälte hulka ei saadud kokku ning rakendusaktide vastuvõtmine on samuti takerdunud. (Vajalik häältearv seaduse vastu võtmiseks saadi kokku ja seadus hakkas kehtima 2016. aasta jaanuaris. Toim). Demokraatia oma elementaarses tähenduses tähendab rahva võimu ja kui see seadus ei leia ühiskonnas enamuse heakskiitu, on tegemist lihtsalt halva õigusloome praktikaga. Aga mitte ainult, vaid sellega on saavutatud ühiskondlik polariseerumine. Ratsionaalsed arutelud on jäänud tahaplaanile, esile on kerkinud teatud grupi huvide esindamine ja teiste suunas lendavad vaid solvangud ning süüdistused. Näiteks andis EKRE kevadel sisse seaduseelnõu, mis tühistaks kooseluseaduse juba jõustunud osa. Kuid teatud poliitilised jõud üritasid riigikogu kodukorra seadusest mööda vaadata ja seega oleks tegu olnud menetlustähtaja rikkumisega. Kooseluseadus praegusel kujul ei toimi, tekitades vaid segadust. Tegelikkuses väljaspool seda seadust on võimalik see siiski õiguslikult ära lahendada.

Vähemusgruppe on läbi ajaloo alati olnud. Iga inimese seksuaalse sättumuse küsimus ei kuulu demonstreerimisele või avalikule arutelule tänavatel festivalide näol või massimeediasse.

Kui sa ei nõustu kellegi eluviisiga, siis sa kas vihkad teda või kardad teda. Mina konservatiivina ei vihka ega karda mitte kedagi, kuid samas ei saa nõustuda eluviisidega, mis pole jätkusuutlikud meie maa ja rahva seisukohast. Perekond, moraal, au, isamaa-armastus pole minu jaoks mingid „suhtelised väärtused“, vaid see millest peaks lähtuma iga eestlane, kui tahame püsida jääda rahvana.

Evelin Marjamägi kandideerib Tartu linnas EKRE nimekirjas. Ta on olnud noortekogu Sinise Äratuse juhatuse liige (2016) ja Tallinna linna noortevolikogu VI koosseisu liige. Need on tema esimesed valimised. Teisi intervjuusid loe siit.

7
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Milline on hea linnaruum kõigile?

Feministeerium vestles Mari Jüssiga, kes on liikuvuskava ekspert. Rääkisime sellest, milline on hea linnaruum, kuidas poliitilised lubadused ja kinnisvarakuulutused on…