Isamaaline jõuetus

Eesti poliitika hetkeseisu on visualiseerinud Killu Sukmit

Kui asjaosalistel palutakse kommenteerida miks meil on selline valitsus (kus naisi on sama palju kui mehi, kelle eesnimeks on Sven) või miks meil on selline Riigikogu tippametikohtade jagunemine (kus naisi on komisjoni juhtide kohal vähem, kui on Riigikogu liikmeid, kelle eesnimeks on Andres, Jüri, Kalle või Martin), on vastustel ühine joon.

Tahaks… Ise ka tahaks… Aga midagi ei ole teha. Oma arengust üle ei hüppa. Mis sa ikka teed.

Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv riigikogu aseesimees Helir-Valdor Seeder teatas IRLi olematuid naisministreid kommenteerides, et ”Mis puudutab naiste esindatust poliitikas, olgu riigikogus või valitsuses, siis eks see peegelda mingil määral meie ühiskonna arengut ja sellest etapist ei saa kuidagi üle hüpata. Nii nagu me ei saa üle hüpata murdeeast. Ka ühiskond läbib murdeea, enne kui ta jõuab küpsesse ikka.”

Tasakaal tuleb iseenesest. Arengut ei ole võimalik kunstlikult kiirendada. Peab leppima. Peame ootama, käed teki peal. Areng on nagu loodusjõud, mille ees väike isamaalane on jõuetu.

See on huvitav, et Seeder ütleb, et ei saa hakata inimesi ametisse määrama soolisel printsiibil, kui kõrvaltvaatajale võib jääda mulje, et just seda IRL teeb – määrab ametisse põhimõtteliselt mehi. IRL-il ei ole mitte ühelgi kõrgel ametikohal naisi. Ei valitsuses, ei Riigikogu komisjonides, ei fraktsioonis. Eranditult kõik korrad, kui IRL on ametisse nimetanud ministri, on selleks olnud mees. Saab küll ametisse määrata soolisel printsiibil, väga hästi saab!

Saatuse ees tunneb ennast jõuetuna ka peaminister Taavi Rõivas. Küsimusele, miks uues valitsuses tunduvalt vähem naisi on, vastas ta: “Kahjuks küll, jah. Tahaks, et oleks rohkem, aga mis sa teed, eks igal erakonnal on õigus oma kandidaadid nimetada. Ja on olnud valitsusi, kus on veel vähem.”

Tõesti. Mis sa teed, kui tahaks, et oleks teistsugune valitsus ja oled peaminister? Peaminister. Laiutad käsi ja lohutad ennast sellega, et ükskord oli tõesti üks valitsus (Andrus Ansipi oma), kus oli ainult Keit.

Samasugust jõuetust on tundnud ka Reformierakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Valdo Randpere. Kui Kaja Kallas kritiseeris naiste vähest osakaalu valitsuses ja vaid asendusliikmena riigikokku pääsenud Holsmeri panemist riigikogu rahanduskomisjoni esimeheks, jättes näiteks kõrvale tugeva häältesaagi ja värske ministrikogemusega Maris Lauri, ütles Randpere, et riigikogu komisjonide esimeeste kandidaatide osas tegi fraktsioonile ettepanekud erakonna esimees Taavi Rõivas. ”Mulle isiklikult meeldiks ka väga näha rohkem naisi nii riigikogus kui valitsuses, aga ega mul head retsepti selle saavutamiseks pole.”

See on päris huvitav. Taavi Rõivas tahaks, et poliitikas oleks kõrgetel ametikohtadel rohkem naisi, aga ei tea mida teha. Komisjonide esimeesteks esitab ta mehed. Juhatus kiidab tema ettepaneku heaks, ega näe head retsepti olukorra muutmiseks.

(Mõttepaus.)

Sotside ministrite (üks naine) ja Riigikogu komisjonide esimeeste (üks naine) kohta pole kommentaare näinud, aga tahaks. Mis te ütlete sotsid, ah?

Kas ka, et tahaks rohkem… aga mis sa teed? Et see peegeldab meie ühiskonna arengut ja sellest etapist ei saa kuidagi üle hüpata? Pole head retsepti. Tahaks väga. Aga seda ei saa kunstlikult teha. Küllap jõuame ükskord selleni. Iseenesest. Naba sügades.

Küllap.

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka