Kea Kruuse: innustan naisi seestpoolt süsteemi parandama

Feministeerium vestles Kea Kruusega, kes kandideerib Keskerakonna nimekirjas. Rääkisime sellest, mida ta arvab Eesti poliitilisest kliimast, julguse kasvatamisest, miks ta ülemuse vihmavarju ei kanna ning millised on tema suuremad eesmärgid poliitikas.

Miks just Keskerakond?

Olen maailmavaatelt liberaalne ja tsentristlik. Näen ühiskonnas probleeme majandusliku ebavõrdsusega, toetan paksema riigi mudelit ja astmelist tulumaksu. Olen mõelnud, mis on sotside ja Keskerakonna erinevused, mõlemat erakonda võib ju vasaktsentristlikuks pidada. Teatud poliitilistes küsimustes on vahe, näiteks mis puudutab presidendi otsevalimist. SDE on vaadete poolest Keskerakonnale järjest lähenenud, mis on iseenesest positiivne. Loodan, et veename neid ka presidendi otsevalimise asjus ümber. Aga meeskondade erinevus on suur. Kui olin Tallinna linna noortevolikogus, puutusin erinevate erakondade esindajatega palju kokku ja mind kutsuti mitu korda liituma. Kuigi sotsides oli toredaid inimesi, tundsin, et tahan just kesknoorte meeskonnaga liituda ja sinna panustada. Liitusin kesknoortega pärast Jüri Ratase erakonna esimeheks saamist, kuna tajusin positiivseid muutuseid erakonna juhtimiskultuuris.

Kas sul on erakonnas inimesi, kes on toeks või eeskujuks olnud?

Raimond Kaljulaid, ta on pikalt erasektoris töötanud ja hästi värske mõtlemisega, uuendusmeelne. Meil on väga sarnased nägemused küsimustes, kus aeg on võib-olla erakonnale jalgu jäänud ja mis vajaksid kaasajastamist. Kadri Simson ja Mailis Reps on eeskujuks. Yana Toomi seisukohtadega ma alati ei nõustu, aga minu jaoks on inspireeriv, kui julgelt ta oma seisukohti kaitseb. Ta on julge ja enesekindel naine ning äge on näha, kuidas ta toimetab. Väljaspool erakonda on president Kersti Kaljulaid väga suureks eeskujuks. Ta räägib nii vahetult ja ma jälgin tema sõnavõtte tähelepanelikult.

Mida sa poliitikas teha tahad?

Praegu mõtlen kohalikele valimistele. Kõige hingelähedasemad on mulle noortega seotud teemad. Viimsis saab vaba aja ja sportimisvõimalustes noorte jaoks väga palju ära teha. Suvel juhtus mitmel korral, et tekkis soov mängida lauatennist, kuid kodu lähedal Haabneemes välilaudu polnud ning iga kord bussiga Telliskivisse sõita ka ei jõua. Uurisin põhjalikult probleemi tausta ning tegin lauatennise välilaudade paigaldamiseks vallale ametliku pöördumise. Oluline on olla põhjalik, et valla juhtidel oleks lihtsam otsustada. Eelmisel nädalal avatigi Viimsis kaks lauatennise välilauda: üks Rohuneeme külaplatsil ja teine Viimsi Kooli rulapargi kõrval. Kui hea idee olemas, on selle teostus kättevõtmise asi. Kui olin Tallinna noortevolikogus (noortevolikogu on Tallinna Linnavolikogu juures tegutsev poliitliselt neutraalne nõuandev kogu, mis esindab Tallinna noorte huve. Kea oli kaks aastat selle esinaine. Toim), lõime näiteks Tallinna esimese legaalse grafitiseina, esimese dirt pargi, täiendasime välijõulinnakuid, tõstsime Tallinna Spordihallides soodustused varasemalt 18-aastalt 26-aastale, pakkusime koostöös Tallinna Tehnikaülikooliga vähekindlustatud abiturientidele tasuta matemaatika riigieksami kursuseid ja lõime Tallinna tänavaspordi arengukava. Need on väikesed asjad, aga teevad elu paremaks. Vaatad, kus on probleem, kuidas seda lahendada saaks ja hakkad tegutsema.

Foto: Jake Farra

Mul on mitu head mõtet, kuidas noori paremini kaasata. Näiteks on Tallinnas noortevolikogul hääleõigus haridus- ja kultuurikomisjonis. Viimsis noortel hääleõigust ei ole, kuigi on kaks komisjoni, kus võiks olla. Ja nüüd, kui 16-aastased saavad hääletada, siis võiksid nad ka külavanemat valida. Praegu on see vanusepiir 18. Minu jaoks on oluline Viimsi rohealade ja kalurikülade miljöö säilitamine, et sinna, kus ajalooliselt on väikesed eramajad ja hajaasustus, ei ehitataks lambist suuri kortermajasid või büroohooneid juurde. Viimsisse tullakse elama, sest meil on ilusat loodust ja merd. RMK lageraied ei sobi Viimsisse, siinsed riigimetsad võiks võtta kaitse alla.

Ma näen, et volikogusse saades on võimalik nelja aastaga väga palju ära teha. Olulistes küsimustes käin pinda seni, kuni need asjad saavad tehtud (naerab). Tahan olla avatud, suhelda ja koostööd teha. Erakonna sees tahan samuti, et rohkem noorte poole vaadatakse. Keskerakonna valijaskond ja liikmeskond on üsna kõrge vanusega.

Kas oled ka riigikogu valimistele mõelnud?

Ma olen veel noor, 22-aastane, nii et natuke vara on veel. Tahan enne kohalikul tasandil asju teha, oma magistri ära lõpetada, õigust praktiseerida. Ja siis võib-olla.

Miks on naisi poliitikas vähe?

Üheks probleemiks võib olla see, et noorematel naistel napib enesekindlust. Neil on häid mõtteid, kuid nad ei ütle seda välja. Näen mõnikord mehi, kes on julged esinejaid, kuid kelle ideed ei kanna. Neid ennast ei paista see häirivat. Korraldasin hiljuti poliitnoortevahelist väitlust ning mul oli sinna väga raske tüdrukuid leida. Eks ma praegu üldistan, aga julguse ehitamine toimubki samm-sammult. Kui end tasapisi erinevaid (esialgu) hirmutavaid asju tehes proovile panna, siis enesekindlus ja julgus kasvavad. Ma näen, et stereotüüpide murdmine, julgustamine ja head eeskujud aitaksid naisi poliitikasse rohkem tuua.

Kas see debateerimise kliima, mis Eestis on, võib naisi peletada? Poliitikud saavad väga palju negatiivset tähelepanu.

Jah, see on probleem. Kogenud poliitikud teavad, et mida tuntum oled ja mida rohkem avalikult kaasa räägid, seda rohkem saad negatiivset tähelepanu. Pead paksu nahka kasvatama ning eristama konstruktiivse kriitika sõimust ja vaenu õhutamisest. Olen seda ise ka tunda saanud. Meie avalik ruum on üsna sapine. Arutelu võiks rohkem olla ühisosa otsimise peale suunatud. Ühiskond arenebki nii, et keegi toob lauale mingi mõtte ja teine kritiseerib seda. Nii, et asja ei võeta isiklikult. Ja nii minnakse edasi, kuni on leitud hea lahendus.

Aga mõned teemad on väga isiklikud. Näiteks kooseluseaduse teema, mis on kirgi kütnud, on väga isiklik nendele inimestele, kelle õigused sellest sõltuvad.

Sellega olen nõus. Mul on ka südamelähedasi teemasid, mis isiklikult puudutavad.

Kas poliitikasse oleks rohkem naisi vaja?

Kindlasti on. Pool Eesti rahvastikust on naised. Poliitika puhul on tegemist ühise ühiskonna ehitamisega ja seda tehes võiks meid ka poliitikas enam-vähem võrdselt olla. Naised ei peaks tagaplaanile jääma ainult sellepärast, et nad on naised. Innustan naisi seestpoolt süsteemi parandama. Ma näen tendentsi, et noored suunduvad pigem kultuurialadele, kus saab süsteemi peegeldada ja kritiseerida, selle asemel, et tulla ja süsteemi seestpoolt muuta. Minu soovitus on see – kui näed, et poliitikas on liiga vähe naisi, tule ja püüa seda muuta.

Seespool peab ju vastutama.

Jah, ja see on raske ja vahel vastik. Tean nii paljusid ägedaid naisi, kes võiksid rohkem kaasa lüüa ja rääkida. Meil on häid eeskujusid, kes näitavad, et see on võimalik.

Kas oled seksismi kogenud?

Seda esineb igas valdkonnas, mitte ainult poliitikas. Olen sellega mitu korda kokku puutunud. On olnud töökaaslasi, kes on üle piiri läinud. Teinud asju, mida nad ei teeks, kui ma mees oleks. Noore naisena on stereotüübid nagunii väga tugevad, näiteks Keskerakonnas seoses nn vihmavarjukandjatega, ja väga raske on stereotüüpidest üle olla. Näiteks ei ole mul kombeks oma ülemuse vihmavarju hoida ega talle kohvi või teed keeta. Poliitikaga käib nagunii palju eelarvamusi kaasas. Inimesed näevad Keskerakonda, nad ei näe mind ja sellest kuvandist on väga raske läbi murda.

Kas pead ennast feministiks?

Olen mõõdukas feminist. Tahan naistele ja meestele võrdseid õiguseid. Kvootide suhtes olen kriitiline.

Kuidas sinu lähedased suhtuvad sellesse, et poliitikasse läksid?

Minu pere on väga hooliv, aga eks nad natuke muretsevad ikka. Kardavad, et ma võin haiget saada. Vanemad on öelnud, et nad eelistaksid, kui ma ei oleks poliitikas. Nad toetavad mind, aga on mures, sest nad näevad, milline andmine toimub. Ka ajakirjanduses.

Kas see ei heiduta?

Ma ei ole ise veel valusalt vastu näppe saanud, aga olen seda kõrvalt näinud. See on väga karm ja see mõjub ka teistele, kes on peale seda tükk aega kramplikud. Meedia on halastamatu. Kui tunnen, et läheb raskeks, võtan hoogu maha, leevendan stressi jooga või jooksmisega ning hoian eesmärki silme ees.

Kea Kruuse kandideerib Viimsis Keskerakonna nimekirjas. Praegu õpib ta Tartu Ülikooli magistrantuuris õigusteadust ja töötab riigihaldusministri Jaak Aabi nõunikuna. Tema ideede kohta Viimsis saab lisainfot siit. Teisi intervjuusid loe siit.

 

 

9
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Milline on hea linnaruum kõigile?

Feministeerium vestles Mari Jüssiga, kes on liikuvuskava ekspert. Rääkisime sellest, milline on hea linnaruum, kuidas poliitilised lubadused ja kinnisvarakuulutused on…