Kris Leinatamm: olen alati sallivuse poolt

Kohalike valimiste eel vestles Feministeerium Kris Leinatammega, kes kandideerib Reformierakonna nimekirjas. Rääkisime sellest, kui oluline on pere toetus, miks ta ennast feministiks ei pea ning miks ta korraldab meeste elustiilinädalat.

Mis on meeste elustiilinädal?

Tervena elatud eluaastatega ei ole meil just kõige paremad lood ja veel nukramad on lood meeste hulgas. Kuna fondi sünd on ajendatud Tarmo Leinatamme minekust teiste orkestrite juurde, on fondi missiooniks suunata meeste elustiililist tulenevat käitumist ja valikuid tervislikkusele (dirigient ja poliitik Tarmo Leinatamm (1957–2014) oli Krisi isa. Toim). Korraldame seda juba teist aastat. Eelmise aasta tagasiside oli nii hea, et otsustasime jätkata. See tagasiside on olnud minu kütus. Esmaspäeval algame Pärnust ja laupäeval lõpetame Tallinna lauluväljakul väga kihvti kontserdiga ja ma juba enam ei maga (nädal algas 18. septembril ja kavaga saab tutvuda siin. Toim).

Miks otsustasid poliitikasse minna?

Selles on süüdi isa. Ta ütles küll, et kuna mul ei ole paksu nahka ja kipun olema liiga siiras ja aus, siis suure tõenäosusega saan ma poliitikas kiiresti tappa. Aga ta viis mind kokku mu erakonnakaaslase Õnne Pillakuga ja kahekesi müüsid nad mulle selle mõtte väga strateegiliselt maha. Ma arvan, et isal oleks väga hea meel nähes, et ma just Tartus kandideerin.

Millal sa erakonda astusid?

Reformierakonnaga liitusin ma tegelikult ammu, enne 2010. aastat. Olen ühe korra varem ka kandideerinud, aga seekord on nagu päriselt.

Et seekord on päris tulek poliitikasse?

Ma ei taha päris veksleid anda, et nüüd ma olen poliitikas ja olen nüüd poliitik. Poliitiku sõna on minu jaoks natuke hoomamatu. Aga olen siin missioonitunde pärast. Minu valdkond on tervena elatud eluaastate pikendamine. Selle eest on küll igal inimesel oma vastustus, aga vastustust saame võtta siis, kui meil on vastav teave.

Miks just Reformierakond?

See oli ainus võimalus, ainus loogiline koht minu jaoks. Väga huvitav küsimus, ma ei ole isegi mõelnud, et võiksin kuskil mujal olla (naerab). Olen kogu aeg reformi valinud, meie maailmavaated lähevad kokku ja seal on kõige lahedam kamp.

Millised on sinu esimesed kogemused olnud, kas oled näiteks seksismi kogenud?

Ma paluks selle sõna lahti seletada, mida sa selle all mõistad?

Seksismi all pean silmas näiteks märkusi, et naised sobivad ainult kööki või suhtumist, et oled naisena vähem tõsiseltvõetav. Või kui keegi teeb asjasse mittepuutuvaid märkuseid välimuse kohta.

Ei ole. Ühte ja sama situatsiooni tõlgendavad inimesed väga erinevalt. Ma ei saa kindlalt väita, et minu elus pole ühtegi sellist olukorda olnud. Aga ma ei ole osanud seda niimoodi tõlgendada.

Kas poliitikasse on rohkem naisi vaja?

Poliitikasse on vaja tarku ja südamega inimesi, on nad siis naised või mehed. Kvootidest ma ei saa näiteks üldse aru, minu jaoks on kvoodid naistele alandavad. Kandideerimine on igaühe vaba tahe. Ma ei kujuta ette, et mõni erakond ütleks, et sa ei saa meie ridades kandideerida, sest sa oled naine. Võibolla kui oleks mingi meesteerakond.

Meil on erakondi, kus on vähe naisi. Eriti tipus. Ongi peaaegu nagu meesteerakonnad …

Võibolla tuleb see maailmavaatest? Ma ei arva, et ükski erakond tahtlikult tõrjub naisi, aga võibolla osa erakondi peletavad naiskandidaate eemale oma maailmavaatega. Naised ei ole oma loomult jäigad. Aga näiteks EKRE on jäik, näiteks oma suhtumises perekonda.

On sul poliitikas mõni eeskuju?

Need, kes teevad oma asja ausalt ja siiralt, olenemata maailmavaatest ja seisukohtadest. Ma ei jõua neid kõiki üles lugeda.

Kuidas lähedased suhtuvad, et poliitikasse läksid?

Minu lastel on näpud püsti, ükskõik mida teen. Kui hullud ideed mul ka tulevad – näiteks peaaegu neljakümnesena ujumise ära õppimine – on nemad minu kõige suurem fännklubi. Minu sõbral on ka näpud püsti, kui midagi teen, tema on minu kalju ja tasakaalustaja. Ja ema on harjunud sellega, et siit võib tulla mida iganes.

Kas ilma pere toeta oleks võimalik poliitikas olla?

Ilma pere toeta ei ole võimalik mitte midagi teha. Ilma toeta pead tegema kõike suure jõuga. Väga tugevatel inimestel õnnestub asjade ära tegemine ka ilma toeta, aga selle alternatiivkulu on väga suur, see on pidev stress ja üksildustunne. Ühes suhtes olen tundnud, kuidas minu tegevustele oli null toetust. See on ka põhjus miks räägin sellest suhtest minevikuvormis. Nii ei ole võimalik elada.

Poliitikud kogevad väga palju viha, näiteks sotsiaalmeedias. Kas see võib naisi poliitikast eemale peletada?

Vihakõne võib peletada iga südamega inimest. Viha kardan kõige rohkem ja püüan aru saada, et kõigile meeldida ei ole võimalik.

Oled sa mõelnud mingite strateegiate peale, kuidas sellega toime tulla?

Facebookis saab õnneks inimesi blokkida. Aga see on kalevi alla panemine. Igal inimesel on ju sõnavabadus. Pigem tahaks mõista ja püüda aru saada, mis selle taga on. Aga jaksad sa siis kõike ja kõiki mõista? Jaksad sa mõista inimest, kes igale poole valab, kus vähegi pang on?

Olen ka vaadanud, et samad nimed kirjutavad igal pool.

Jaa, ma juba näen seda.

Kas sulle on keegi toeks olnud erakonna seest?

Õnne Pillak on toeks olnud. Ja Yoko Alender on üldse süüdi selles, et kandideerin (naerab). Yoko teadis seda õiget nuppu.

Kas pead ennast feministiks?

Ei. Hindan inimesi välistest indikaatoritest sõltumata, näiteks nahavärv, sugu või inimese usk ei ole minu jaoks olulised. Hing, süda ja olemus on. Ja mulle meeldib, et on mehed ja naised ja et saame ühe katuse all elatud. Pealegi, kes kasvatavad mehi? Kes kasvatavad naisi? Need on naised, emad.

Aga kas peaksid ainult naised kasvatama?

Perekond on tegelikult tandem, kes peaks lapsi kasvatama koos. Aga alati ei ole tandemit. Siis on keeruline öelda, mis on õige ja mis on vale. Näiteks minu ja minu laste isa väärtushinnangud ja vaade fundamentaalsetele eluaspektidele on väga erinevad. Mu lapsed jagavad elu kahe kodu ja kahe väärtushinnangute paketi vahel. Olen mõelnud, et kas see lõhestab või rikastab neid. See oleneb vist sellest, mismoodi osapooled väärtuste erinevust lastele selgitavad. Kas läbi selle kasvatatakse tolerantsi või viha. Olen ise igal ajahetkel sallivuse poolt. Meil on niigi palju jama, näägutamist, õiendamist ja viha, kust see kõik tulnud on?

Ma tahaks ka teada.

Hirm ja võim on omavahel väga seotud. Kardame midagi käest ära anda või millegagi pihta saada. Ja paljud inimesed arvavad, et parim kaitse on rünnak. Mina arvan, et parim kaitse on siirus ja ausus, ka enda vastu. Ja sallivus. Mõtle kui õudne, kui kõik oleksid ühtemoodi ja mõtleksid ühtemoodi. See ei viiks ju mitte kuskile.

Minu jaoks on feminism seotud ebavõrdsuse ja ebaõiglusega. Asi ei ole mitte niivõrd selles, kas mehed ja naised on ühesugused või mitte, vaid kas meil on näiteks samasugused võimalused elus. Kas leiad, et mõnel grupil on raskem? Olgu selleks tunnuseks siis nahavärv, rahvus, sugu või seksuaalne orientatsioon.

Kindlasti on ebavõrdsust. Arvan, et see tuleb tigedusest ja üldisest sildistamisest. Mulle on näiteks väga südamelähedane moslemite teema. Eestlaste seas on ka inimesi, kes tapavad. See ei tee kõiki eestlasi selliseks. Venelaste hulgas on inimesi, kes arvavad, et me kuulume Venemaale ja neid ei ole mitte vähe. Aga see ei tee tervet vene rahvust selliseks. Moslemite seas on sellised, kes omal maal ja mujalgi tapavad ja teevad mida iganes, aga see ei tee kõiki moslemeid selliseks. Need, kes kannatavad, on ju need, keda sildistatakse täiesti alusetult, kes ei ole sellised. Kindlasti on naisi, kes kogevad palju seksismi. Ja see ongi nende suhtes väga ebaaus. Ma üldse ei vaidle sellega, ma lihtsalt ei ole üks nendest.

Kris Leinatamm kandideerib Reformierakonna nimekirjas Tartus. Ta on hotellimajanduse taustaga, seda õppinud ja hotellinduses töötanud alates praktikandist hotelli tegevjuhini. Praegu korraldab ta meeste elustiilinädalat Leinatamme fondi kaudu. Teisi intervjuusid loe siit.