Liiklusuudised: kraav tappis inimese, 25-aastase naise viimane sõit

Kõigepealt – mul on väga kahju nii liikluses hukkunuist, vigastatuist kui ka õnnetustesse sattunutest ning õnnetuste põhjustajatest. Edasine tekst on meediaanalüüs, mitte seisukohavõtt õnnetuses osalenute suhtes.


Selle loo pealkiri koosneb kahe hiljutise liiklusuudise pealkirjade ümbersõnastustest. Minu esimesed mõtted: kas kraav tuleks nüüd karistuseks raske kuriteo eest pikaks ajaks kinni panna, mõneks ajaks (kriminaal)hooldusele allutada või siiski tingimisi lahti jätta? Ja mida see hukkunud noor naine sõites küll nii ohtlikku tegi, et sõit talle viimaseks jäi?

Inimesi hirmutatakse sellega, et Rootsis eksisteerivad sooneutraalsed lasteaiad ja mõned hullud tahavad ka meile sellised teha. Liiklusinfo on jällegi valdavalt sooneutraalsena esitatud juba aegade algusest, ja siiski ei ole meiega siiani midagi kardetavat juhtunud. Usutavasti pole meeste, kelle liiklusrikkumisi valdavalt neutraalsena kirjeldatakse, soolises identiteedis suuri muutusi toimunud.

Kaks hiljutist liiklusuudist samalaadsete lõputust jadast

Saaremaa ralli ajal oli politsei saare liikluse toimimise suhtes eriti valvas. Delfist sai ürituse kohta lugeda järgmisi fraase: „kontrolliti sõidukijuhtide tervislikku seisundit, /…/ kolme päeva jooksul peatati 2210 sõidukit, kellest 22 juhil olid alkoholi tarvitamise tunnused, /…/ kõrvaldasime liiklusest viis juhti, kellel puudus vastava kategooria juhtimisõigus ning 21 roolikeerajat ei pidanud kinni kiirusepiirangust“. /…/ “Tähelepanuväärsematest juhtumitest väärib mainimist, et 8. oktoobril kella 13.40 ajal märkasid Põhja prefektuuri liikluspolitseinikud Sõrve Sääres kahtlase juhtimisstiiliga ATV-d Yamaha 700.” (Sic! Isesõitev Yamaha! Selgus ka, et Yamahaga lähedalt seotu putkas metsa, oli joobes ja lubadeta.) Tabati ka „kolm rallisõidukeid vedanud juhti, kellest kahel olid alkoholi tarvitamise tunnused ning ühel puudus haagise vedamiseks juhtimisõigus”/…/ „Paraku istusid kaks juhti, kes võistlejate autosid transportisid, rooli ebakainena” /…/ „Liiklusrikkumiste kõrval tuli politseinikel korrale tuli kutsuda inimesi, kes oli ennast sättinud rallit jälgima rohkete alkoholipudelite kõrvale” /…/ „Tõsisemaks probleemiks osutus nädalavahetusel alkoholi tarvitanud alaealised” /…/ „Politseinikud tuvastasid alkoholi tarvitamise tunnused 11 alaealisel, mis on kurvakstegevalt suur arv.”

Merike Kaunissaare 2

Eelmisel päeval Eestis toimunud liiklusõnnetuste kohta ilmus 9. oktoobril kokkuvõte pealkirja all: „Kolm jalakäijat said autolt löögi, naine sõitis metslooma pärast autoga kraavi ning üks juht kaotas elu”, lisaks anti infot, et eelmise ööpäeva jooksul on politsei tabanud ühe uimastitarvitamise tunnusega mootorsõidukijuhi ja alkoholi tarvitanuid peeti kinni 30. 

Kellest on neis uudistes juttu?

Kui juhtumeid lähemalt vaadata, siis Saaremaal räägiti 22-st mehest, kel olid alkoholi tarvitamise tunnused, viiest juhtimisõiguseta mehest, 21-st kihutanud mehest, lisaks Yamahat juhtinud mehest, kolmest rallisõidukeid vedanud joobetunnustega mehest (kellest ühel puudus haagise juhtimisõigus), lisaks veel purjus poistest. Näib, et kokku rikkus Saaremaa ralli ajal liiklus- ja teisi seadusi) 53 meest (ja 11 poissi) ja keda artiklis ühemõtteliselt neutraalsete subjektidena esitatakse, kasutades sõnu “juhid”, “inimesed”, “roolikeerajad” ja (isesõitev) “Yamaha”.

8. oktoobri „jalakäijad, naine ja juht”-uudises teatati eelmise päeva kohta, et üks naine sõitis looma pärast teelt välja, üks mees hukkus ilmselt terviserikke tõttu teelt väljasõidul ja kahele mehele ning ühele naisele sõideti otsa, üht otsasõitjat ei ole tuvastatud, kaks olid mehed, lisaks tabati üks uimasti tarvitamise tunnusega mootorsõidukijuht, alkoholi tarvitanuid oli 30. Et naine on eraldi pealkirjas välja toodud, jääb üle oletada, et ülejäänute puhul tegemist oli meestega ehk kokku osales õnnetustes või rikkus seadust 35 meest. Pealispindse rehkenduse tagajärjel saab lugeja teada, et neis kahes uudises räägitakse kokku kahest naisest ja 88 mehest (lisaks 11 poissi ehk tulevast meest, st kokku 99 meessoost isikut).

Lapse öises metsas traktori alla jäämises võib süüdi olla sügav kraav?

Kraav? Toimetuse ekspert, kogenud traktorijuht, väidab: „/…/ õnnetus oleks jäänud toimumata, kui sügav kraav poleks takistanud poisi traktorist kaugemale hüppamist”. Isa läks traktori ja lapsega pimedasse metsa, „traktor kaotas pimedal ajal metsasihil juhitavuse” (ja mitte juht ei kaotanud traktori üle kontrolli) ning politsei võtab järgmise seisukoha: „Operatiivjuht (Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk) selgitas, et ekspertiiside läbiviimise kõrval vajab põhjalikku selgitamist, kes õnnetuse juhtudes traktorit parasjagu juhtis. „Politseil on infot, mille järgi võis traktorit õnnetuse eel roolida poisslaps, kuid lähemalt vajab uurimist, kas ja milline roll juhtimisele kaasa aitamisel oli isal,” lisas ta.”

Merike Kaunissaare 3

Loomulikult tuleb uurida, mis siis ikkagi täpselt juhtus. Samas – kas operatiivjuhi arutlusest tuleks järeldada, et kui laps oli roolis, vastutab juhtunu eest hukkunud laps? Ja isa viibis juures ning võib oletatavasti samuti olla – kui uurimine tuvastab – õnnetuse juhtumisega seotud? Võib-olla olnud kaasaaitavas rollis? „„Kahetsusväärne on, et kuna isal puudub traktori või muu sõiduvahendi juhtimise õigus, ei saa kindel olla tema valmisolekus ja oskuses mõnd sõidukit ohutult juhtida, veel vähem juhendada alaealist sellist võimsat masinat ohjama,” ütles Virk.”

Lugeja jaoks on siin tegemist arusaamatu sõnastusega. Olemata politsei esindaja või uurija, saab igaüks kahtlusteta võtta seisukoha, et toimunu eest vastutab isa ka ilma igasuguse uurimiseta. Ta vastutab nii selle eest, et tal polegi lube kui et ta on (pärast poolt õlut) lapsega koos traktoril (oli ta siis ise roolis või oli laps) sõitmas ohtlikul pimedal metsateel. Lapsevanem oleks vastutaja ka juhul, kui isa poleks juureski viibinud ja poeg oleks üksi tema traktoriga metsateel õnnetusse sattunud. Ja see ei ole mitte mõnevõrra kahetsusväärne, nagu politsei esindaja artiklis nendib, vaid otsesõnu nii kuritegelikult hoolimatu kui ka seaduste järgi selgelt kuritegelik käitumine.

25-aastase naise viimane sõit. Lisatud sõitja foto

Varasem eelkirjeldatud uudisega väga sarnane lugu:Pühapäeva õhtul kella 17.15 ajal tegi seltskond noori inimesi, kel kaasas 5-aastane laps, Männikul Raku järve taga asuvate karjääride ja metsade vahel lõbusõitu.” /…/ ”Seltskond (sõitis) ühe väiksema karjääri kõrgele kaldanõlvale. Mis täpselt juhtus, pole esialgu veel selge. Politsei esialgse info kohaselt tekkis autol probleem juhitavusega ja auto vajus järsult kaldapealselt sügavasse vette.” (Probleem tekkis seltskonnal ja autol – aga mitte juhil?) „Kaheukselisest autost pääses välja neli inimest – kolm täiskasvanut ja viieaastane laps. Paraku ei pääsenud auto tagaistmelt välja 25-aastane naine, kes jäi veega täitunud sõidukisse lõksu.”

Merike Kaunissaare 5

Kuidas siiski sattus auto karjääri? Sõnastuse järgi saan aru, et tegu on – taas – isesõitva autoga. Aga oletagem – kaheukselise auto omanikust ja juhist mees viis oma naise ja lapse ning sõbrad sõitma ja juhtis auto ebatasasel pinnal veele ohtlikult lähedale. Ei oskaks midagi muud viie inimese autoga vee äärde sattumise võimalikkusest arvata ja ilmselt nii „leidis aset äärmiselt traagiline sündmus, kui kella 17.15 ajal vajus Männiku karjääris vette sõiduauto Land Cruiser” /…/ „mingil põhjusel kaotas juht auto üle kontrolli ning see paiskus vette” /…/Õnnetuse täpsemad asjaolud on selgitamisel”. Ka täpsemaid asjaolusid selgitamata on teada, et auto oli kaheukseline – juhi vastutusel viibis selles viis inimest, mis oleks pidanud dikteerima tema trassivaliku ja sõidustiili. Teid ei olnud. Juht sõitis veele ohtlikult lähedale.

Merike Kaunissaare 4

Näeme, et vastutus toimunu eest on ilmunud kajastustes nihkunud autot juhtinud mehest tasapisi aina kaugemale (kuigi algusest saati oli jutt peamiselt isesõitnud Land Cruiserist) ehk auto poole. Ühes Õhtulehe artiklis noomis juhi sõber õnnetuse üle arutlejaid, et juhi näol ei ole tegemist mingi rullnokaga – vaid tubli inimesega, et ei maksa juhti enneaegu süüdistada; arvaja on kindel, et põhjus oli seletamatul põhjusel äkkpurunenud pidurites (vaatamata auto värskele tulekule remondist), kuni maandus ajakirjaniku nendingusse, et õnnetuse näol toimus „25-aastase naise viimane sõit”. Hukkunud naine oli pealkirjas esitletud ainsa subjektina – ja loogiliselt järeldub ju subjektikohane õigustatud küsimus, et mida siis see noor naine küll ise tegi, et see sõit talle viimaseks jäi.

Õhtulehe artiklile „naise viimasest sõidust” oli lisatud uppunu portree – mu meelest absurdselt ja räigelt ülekohtune tagausteta autos vangi jäänud pääsemisvõimaluseta ohvri suhtes, kel pole „mida ta ise tegi” loogikat enam kuidagi võimalik ümber lükata.

Subjektsus liiklusõnnetustes on reserveeritud eelkõige ja erandkorras naistele

Kahtlase juhtimisstiiliga torkab silma Yamaha, kiiruspiirangust ei pea kinni roolikeerajad aga kitsele otsasõidu vältimiseks sõidab kraavi naine. Liiklusuudised oma objektiivsus-ja hinnaguvabadustaotluses edastavad õnnetus-ja rikkumisinfot juhtidest, roolikeerajatest, autodest, maasturitest, Toyotadest, Yamahadest, rekadest, traktoritest ja naistest, kes on meie liikluses eriesiletoomist väärt sooliselt eristuvad erandkülalised. Mul puuduvad küll andmed selle kohta, milline on naiste eriline osa juhilubade omanike (ja tegelike sõitjate) hulgas, igapäevase liikluspildi järgi arvaks, et see võib olla 50% lähedane. Liiklusuudistes on ometi naiste puhul tegu soo esiletõstmist väärt erandiga, kes erinevalt Yamaha-omanikust on ise subjekt – kes ise sõidab nii teelt välja kui ka jalakäijale otsa.

Naistega küll kogu aeg juhtub. Veel rohkem juhtub Yamaha ja Land Cruiseriga

Naised on vaatamata nendega juhtuva osakaalule (artikli alguses mainitud kahes uudises juhtumisi suhe 2 : 99) eelkõige liiklusuudiste pealkirjades enamasti ainsad soolised subjektid. Ka hinnangulisus on väljendatud harilikult väga kiiresti, erinevalt neutraalsena esitatud juhtumitest, mille kohta lisatakse alati, et need vajavad enne ennatlike hinnangute andmist pikemat uurimist ja asjaolude lõplikku selgitamist. Eeltoodud 101-st liiklusuudistes mainitud isikust (99 meest ja 2 naist) on meedias fotoga kajastatud üks naine – oma viimase sõidu kurvalt Männiku karjääri vees lõpetanu. Üks kahest naisest ja mitte ühtegi 99-st mehest.

Merike Kaunissaare 7

Kui uudise pealkiri on „Alaealised tüdrukud rammisid…” või „Vanem naine põrutas…”, siis kas eelpoolvaadeldud kontekstis signaliseerivad rõhutatud subjektsus ja paksud värvid (naised rammivad ja põrutavad) tõesti plekimõlkimise (kui seda teevad tüdrukud või vanemad naised) erilisest ühiskonnaohtlikkusest? Või pigem sellest, et naiste vastutusele kehtivad teised ja palju karmimad normid? Ning meestega juhtub: „… hukkus … teelt välja sõitnud autos …” Kas teelt välja sõitnud autos hukkus kaasasõitja? Ei, “sõiduki arvatav juht” ise (teadaolevalt oli mees üksi autos). Selgub ka, et paadunud liiklushuligaan. Ei põrutanud ega ramminud, tema auto sõitis teelt välja.

Merike Kaunissaare 6

Keda peaks liiklusuudised mõjutama?

Kui liiklusinfo eesmärk on liiklusrikkumistele tähelepanu juhtida ja pöörduda kodanike poole, et nad oleksid tähelepanelikumad – siis pealkirjade järgi näib sihtrühm jagunevat kaheks – tavalised neutraalsed inimesed ja eraldi riskigrupp – naised.

Mina autojuhi ja naisena saan aru, et jutt õnnetustesse sattunud naistest kõnetab mind – püüan sõita ettevaatlikumalt ja seadusi mitte rikkuda. Aga kas neutraalne kajastus kõnetab meest? Kas mees saab aru, et neis kahes uudises on olnud probleeme 88 mehega (+11 poissi): nendega on juhtunud õnnetused ja nemad on seadusi rikkunud? Kas juhid, roolikeerajad ja isesõitev Yamaha saavad aru, et just neid kõnetatakse?

Arusaamatuks jääb liiklusreegleid rikkunud ja õnnetustes osalenud meeste (olematu) subjektsus. Kajastuses vähendatakse põhjuslikkust, seda kirjeldatakse kaude, selgitakse väliste asjaolude kokkusattumisena, oludest tingituna ja õigustatuna ning seatakse mehe osa toimunus ka siis kahtluse alla kui õnnetuse esmane kirjeldus ei jäta kahtlustki, kes on olnud toimunu taga.

Politsei juhib tähelepanu: igasugune kogemuseta roolikeeramine võib lõppeda traagiliselt, juhid peaksid sõitma ettevaatlikult, liiklusseadust ja teisi seadusi ei tohi rikkuda kõigile olulise turvalisuse huvides. Ettevaatlikule liiklemisele üles kutsuma peaks kindlasti. Aga kas ei oleks selgelt sõnastatud infol – pea alati nii pealkirjas kui ka täpsemas infos subjektina esile toodud naissoost sõidukijuhtide kõrval ka meeste vastutuse nähtaval äramärkimisel suuremat mõju meeste liikluskultuurile? Ja sel omakorda liiklusstatistika näitudele, mis aitaks omakorda kaasa õnnetuste ja rikkumiste vähenemisele.

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Valimisveskid jahvatavad

26.08–17.09 uudiskiri Koos riigikoguga alustasid tööd valimiskampaaniaveskid, avasime annetuskeskkonna, president toetas kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, aga räägime ka soolisest identiteedist. Lisaks…

Ikka koos, argiseksism ja Roosiaed

29.07–26.08 uudiskiri Augustis algas valimiskampaania, jätkus 19 kuud kestnud kuuma kartuli mäng kooseluseadusega, kogesime igapäevast seksismi ja mõtisklesime kõne üle,…