Emadepäeva ümbritsev pühaduse aura ei peida valukohti

Jõudsalt emadepäeva poole rühkides oleme peaaegu finišisse jõudnud. Homme peaks saabuma emaelu kõrghetk – kodudes antakse üle ebakindla lapsekäega joonistatud kaardikesi, kingitakse kauneid kevadõisi ja köögi on ajutiselt üle võtnud teised pereliikmed, mitte emad. Nii näeb emadepäev välja ideaalpildis. Loe edasi “Emadepäeva ümbritsev pühaduse aura ei peida valukohti”

EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Feministeerium kohtus Eestit külastanud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) direktori Virginija Langbakkiga ja uuris, kuidas Eestil läheb, millised on Euroopa trendid, kas parempopulism ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat mõjutab ning küsis head nõu nii valitsusele kui ka kodanikuühendustele. Loe edasi “EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas”

Ära helista mulle

„Miks sul üldse telefon on, kui sa kõnesid vastu ei võta?“ nõuavad minu käest vahel isegi mulle kõige lähedasemad inimesed, kes loogika järgi võiksid selle küsimuse vastust juba teada. Helisev telefon, eriti kui ekraanile ilmub võõras number, on mulle minevikus tekitanud piisavalt ärevushooge, ebamugavust ja süütunnet, seega suhtun sellesse ettevaatusega. Loe edasi “Ära helista mulle”

Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää

President Kersti Kaljulaid rääkis ENUTi 20. aastapäeva konverentsil peetud kõnes, et näiteks Prantsusmaal vähendatakse erakondadele riiklikult makstavaid toetusi, kui nende nimekirjas on naised alaesindatud. Feministeerium avaldab kõne tervikuna. Loe edasi “Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää”

Eesti Naisliit – feministid, aga mitte radikaalid?

Kriitika aasta ema statuudi teemal tabas Eesti Naisliitu ootamatult. Vähemalt selline mulje jäi nende vastustest esialgu. Kuid tänaseks on naisliit eesotsas Siiri Oviiriga algsele positsioonile kindlaks jäänud – abielunõue jääb statuuti, sest “perekond on ideaal, mille poole püüelda”. Suurem arutelu on vaibunud, ent tegelik probleem on märksa laiem kui aasta ema konkurss. Kes on need naised, keda naisliit esindab? Loe edasi “Eesti Naisliit – feministid, aga mitte radikaalid?”

Asi ei ole ainult aasta ema auhinnas

1918. aastal lahkus Marie Reisik koos oma toetajatega 1907. aastal ühiselt asutatud esimesest naiste ühingust Tartu Naisseltsist ja lõi Tartu Naisühingu. Temaga koos astus seltsist välja ka mitu teist tuntud tegijat ja väikeses unises provintsilinnas tekkis kaks omavahel võistlevat organisatsiooni. Naisliikumise sisemised konfliktid ja vastuolud ilmestasid kogu iseseisvusperioodi, see raskendas koostööd  ja kesksete ideede ellu viimist. Kas tuleb tuttav ette? Loe edasi “Asi ei ole ainult aasta ema auhinnas”

Järgmine Prantsusmaa president – kas feminist või naine

Prantsuse kodanikel on ees oluline otsus – kellest saab järgmine Prantsusmaa president? Maailmas üha laieneva populismi, rahvusluse ja protektsionismi valguses on tegu olulise küsimusega nii prantslaste, eurooplaste kui ka kogu läänemaailma jaoks üldiselt. Kuigi Prantsusmaad on alati nähtud kui revolutsioonilist ning tugeva kodanikuühiskonnaga riiki, on siin endiselt palju soolist võrdõiguslikkust puudutavaid probleeme ja mõne arvates on tegu üsna patriarhaalse riigiga. Loe edasi “Järgmine Prantsusmaa president – kas feminist või naine”

Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes

2016. aasta juunis kaitsesin magistritööd „Sugude kujutamine „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ näidetes“. Töö eesmärk oli anda ülevaade, kuidas kujutatakse 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes sugusid, aga ka juhtida uue, eesti keele instituudi järgi 2018. aastal ilmuva ÕSi eel selle koostajate tähelepanu näitelausetele, mida võiks muuta. Miks muuta? Loe edasi “Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes”

Alternatiivne armeenlane

Ühel hommikul istusime naistega Parpetsi tänava nurgal kohvikus ja sõime pannkooke. Poisipeaga Šušan oli armeenia kirjanduse uurija. Kirjutas doktoriväitekirja armeenia kirjanikest. Nõnda kuulusid tema ampluaasse nii Osmanite impeeriumis elanud armeenia feministid 19. sajandil kui ka kaasaegsed kirjanikud, näiteks Micheline Aharonian Marcom. Viimane kirjeldas ühes romaanis genotsiidiohvrite omavahelisi suhteid. Loe edasi “Alternatiivne armeenlane”

Telepurgis Onu Heinodega

Sattusin eile telepurki koos Onu Heinodega ja väikse seltskonna feministidega. Esmalt tehti mulle kiiresti selgeks, et esimeses reas, kuhu ma algul end istuma sättisin, ma ikkagi istuda ei tohi, sest “mehi võiks rohkem näha olla”. Olgu nii, küllakutsujaga ei sobi vaielda. Sobivam variant oli teletiimi arvates panna esimesse ritta istuma üks naine kahe mehe vahele. Ja loomulikult said need naised olla ainult need kõige olulisemad ja tuntumad saalis, eestkõnelejad, kutsutud väitlejad. Mõistsin oma kohta ja pugesin tahapoole. Ühtlasi sain endale tähtsa mikrofonihoidja rolli. Loe edasi “Telepurgis Onu Heinodega”

Inimõigused on loomade õigused

Peter Thatchell kirjutab, et loomade väärkohtlemine ei ole rohkem õigustatud kui inimeste väärkohtlemine. Meie moraalseks proovikiviks on tajumisvõime, mitte liigiline kuuluvus ning “inimesed ennekõike” ideoloogia on analoogne homofoobia, rassismi ja misogüüniaga. Julmus on barbaarne, ükskõik, kas see on suunatud inimeste või loomade vastu. Me peame tunnistama ja aktsepteerima kõikide loomade ühtset loomset olemuslikkust. Loe edasi “Inimõigused on loomade õigused”

Sekeldused polüamooriaga

Hanna oli just mingi tüübiga tuttavaks saanud. “Oh õudu,” heitsime sõpradega meelt, sest tüübiteemalistel juttudel polnud otsa ega äärt. Aga tundus, et elevuseks on ka põhjust. Hanna ise on politoloogi kraadiga feminist. Mis teeb isegi kunstnikest ja intellektuaalidest pungil Berliinis deitimise keeruliseks. Neid, kes arvavad, et palgalõhe on naiste vandenõu, leidub siingi ootamatult palju. Aga seekord tundusid asjad teisiti. “Ta käib pidevalt feministlikel üritustel”, rääkis Hanna. “Ja postitab Facebookis põhiliselt inimõigustest!” Loe edasi “Sekeldused polüamooriaga”

Naiste õrnad ametid

Mind on tööl korduvalt löödud. Nii käe kui ka jalaga. On ka hammustatud ja salk juukseid välja rebitud. Minu kolleegidel on riideid katki tõmmatud, neid on löödud ja kägistatud. Üks neist oli pärast rünnakut pea aasta töövõimetuslehel ja enam tööle ei naasnudki. Teen klassikalist naistetööd. Minu tööd ei peeta avalikkuse silmis ohtlikuks. Raskeks ja alatasustatuks küll, aga mitte ohtlikuks. Loe edasi “Naiste õrnad ametid”