Põrgus on eriline koht naistele, kes teisi naisi ei toeta

UN Women. Flickr CC

Eelmisel nädalal tähistas ENUT 20 aasta möödumist ÜRO neljandast ülemaailmsest naiste konverentsist “Naised soolise võrdõiguslikkuse, arengu ja rahu eest” Pekingis. Käisin kohal ja märkasin kolme olulist momenti, sest nagu ütles eeskõneleja Reet Laja, siis kes ei mäleta minevikku, sel on tulevikus vähem valikuid.

Minevik ehk OLUKORRAST RIIGIS

Nenditi sarkastiliselt, et soolise võrdõiguslikkuse seadus jõustus Eestis 2004. aasta 1. märtsil ehk samal päeval, kui Eesti ühines Euroopa Liiduga. See oli liitu vastuvõtmise viimane tingimus. Go figure.

Arengutes märgiti (eba)huvitavat seisu: nii 1995. kui ka 2015. aastal on meil vaid kaks naisministrit. Vt lisa: Eesti kui arengumaa.

Ülle-Marike Papp pani täppi tsiteerides 2000. aastal avaldatud teose “Teel tasakaalustatud ühiskonda” kokkuvõtet: “On ilmselge, et sooline võrdõiguslikkus ei teostu iseenesest, nagu ka praeguses individualismi ülistavas kultuuri- ja väärtusruumis ei teki spontaanselt hoolivust ja sallivust.”

madeleine
USA endine riigisekretär Madeleine Albright. (Commonwealth Club. Flickr CC)

Olevik ehk UUED VILJAD

Ülle-Marike ütles ka oma ettekandes, et kaua külvatud seemned on vilja kandma hakanud. Uusi arvajaid on küll! Slaididelt vaatasid vastu Mari-Liis Lille, Kristiina Ehini, Anette Parksepa, Triin Toomesaare julged näod. Ka Nils Niitra, Raul Rebane said märgitud.

Saalis tulnud kiire kommentaar “a kas neist on asja ka?” näitlikustab hästi, kuidas naised on ise teineteise vastu tihti kõige julmemad. Kohtumise lõpuks saabunud välisminister Marina Kaljurand meenutas Madeleine Albrighti mõtet, et põrgus on eriline koht naistele, kes teisi naisi ei toeta. Jätke meelde ja lugege, mida Marina Feministeeriumile antud intervjuus veel rääkis.

orangehood
Neil on hea. (UN Women. Flickr CC)

Tulevik ehk HEAOLU

Saime teada, et Sotsiaalministeerium on välja töötamas nn heaolu arengukava (täieliku pealkirjaga „Sotsiaalse turvalisuse, kaasatuse ja võrdsete võimaluste arengukava 2016–2023“), kus on eraldi eesmärgina välja toodud soolise võrdõiguslikkuse edendamine!

Arengukavaga tahetakse jõuda punkti, kus naised ja mehed tulevad iseseisvalt toime, neil on võrdsed võimalused, kohustused, õigused ja vastutus osaleda ühiskonnaelus ning tööturul. Juhul, kui iseseisev toimetulek on piiratud, pakutakse kõigi vajalike osapoolte koostöös inimväärikust tagavat abi.

Ajakava järgi taotleb sotsiaalministeerium arengukavale ja rakendusplaanile heakskiitu selle aasta novembris.

Toimetas: Aet Kuusik

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Milline on hea linnaruum kõigile?

Feministeerium vestles Mari Jüssiga, kes on liikuvuskava ekspert. Rääkisime sellest, milline on hea linnaruum, kuidas poliitilised lubadused ja kinnisvarakuulutused on…