Alternatiivne armeenlane

Ühel hommikul istusime naistega Parpetsi tänava nurgal kohvikus ja sõime pannkooke. Poisipeaga Šušan oli armeenia kirjanduse uurija. Kirjutas doktoriväitekirja armeenia kirjanikest. Nõnda kuulusid tema ampluaasse nii Osmanite impeeriumis elanud armeenia feministid 19. sajandil kui ka kaasaegsed kirjanikud, näiteks Micheline Aharonian Marcom. Viimane kirjeldas ühes romaanis genotsiidiohvrite omavahelisi suhteid. Loe edasi “Alternatiivne armeenlane”

Telepurgis Onu Heinodega

Sattusin eile telepurki koos Onu Heinodega ja väikse seltskonna feministidega. Esmalt tehti mulle kiiresti selgeks, et esimeses reas, kuhu ma algul end istuma sättisin, ma ikkagi istuda ei tohi, sest “mehi võiks rohkem näha olla”. Olgu nii, küllakutsujaga ei sobi vaielda. Sobivam variant oli teletiimi arvates panna esimesse ritta istuma üks naine kahe mehe vahele. Ja loomulikult said need naised olla ainult need kõige olulisemad ja tuntumad saalis, eestkõnelejad, kutsutud väitlejad. Mõistsin oma kohta ja pugesin tahapoole. Ühtlasi sain endale tähtsa mikrofonihoidja rolli. Loe edasi “Telepurgis Onu Heinodega”

Sekeldused polüamooriaga

Hanna oli just mingi tüübiga tuttavaks saanud. “Oh õudu,” heitsime sõpradega meelt, sest tüübiteemalistel juttudel polnud otsa ega äärt. Aga tundus, et elevuseks on ka põhjust. Hanna ise on politoloogi kraadiga feminist. Mis teeb isegi kunstnikest ja intellektuaalidest pungil Berliinis deitimise keeruliseks. Neid, kes arvavad, et palgalõhe on naiste vandenõu, leidub siingi ootamatult palju. Aga seekord tundusid asjad teisiti. “Ta käib pidevalt feministlikel üritustel”, rääkis Hanna. “Ja postitab Facebookis põhiliselt inimõigustest!” Loe edasi “Sekeldused polüamooriaga”

Ärge nülgige mult nahka!

Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla. See komme eksisteerib kogu maailmas, olles patriarhaadi lahutamatu osa. Ka diskussioonid, kas naine ikka peab pärast abielu võtma mehe perekonnanime, kuuluvad feminismi sfääris kindlasti raskemate kilda. Osad leiavad, et tegemist on seksistliku kombega, teised aga reageerivad sellele tonnijagu vastuväidetega. Loe edasi “Ärge nülgige mult nahka!”

Mirtel Pohla: filmide ja lavastuste taga on töö, mitte „ihu, ilu ja häälega kütkestamine“

Eesti Ekspressi viimases numbris ilmunud artikli „10 aastat filmist „Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Mis on saanud filmis osalenud kuulsustest?” autor kirjutas Mirtel Pohlast kui näitlejast, kes „kütkestab endiselt eestlasi oma ihu, ilu, hääle ja karismaga”. Pohla pöördus seksistliku ja alandava käsitluse pärast ajalehe peatoimetaja Erik Moora poole ning küsis, kas selline kajastus näitlikustab Eesti Ekspressi üldist suhtumist inimestesse ja naistesseKüsisime, mida arvab Eesti Ekspressi kajastusest kommunikatsiooniekspert Liisa Past ja ajaloolane Aro Velmet. Loe edasi “Mirtel Pohla: filmide ja lavastuste taga on töö, mitte „ihu, ilu ja häälega kütkestamine“”

Rituaalselt keereldes moodsaks meheks

Kuidas tegeleda rahvaloominguga, ilma et see jääks rabelema konservatiivsusesse ja vabastaks enda ka sellega seotud eelarvamustest, näiteks sellestsamast konservatiivsusest? Rahvuslikkus on tugevalt seotud hegemoonilise maskuliinsusega, üksteist vastastikku taastootes hoitakse mõlemat alal. Nii et üht õõnestades saab õõnestatud tõenäoliselt ka teine, aga veel tulemuslikum on nende sünergia käsitluse alla võtta, näiteks tantsulavastuses. Loe edasi “Rituaalselt keereldes moodsaks meheks”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 7 on Joel Volkov!

Joel Volkov on reklaamibüroo Tank loovjuht, kes võttis kätte ja kirjutas ühe eriti ilge loo, mis ilmselt läheb ajalukku kui uus madalpunkt Eesti ajakirjanduses. Postimees läheb ajalukku kui meediakanal, mis selle isiklikke rünnakuid ja kurje vihjeid täis teksti rõõmuga avaldas. Ime, et autori enda nimi kirjas oli. Ja seda kõike Eesti alkoholitööstuse reklaamitööstuse nimel. Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 7 on Joel Volkov!”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 6 on Kroonika! Täiendatud!

Täiendatud 22.12.2016 teistkordse nominatsiooniga!

Kroonika on väsimatu šovinismi edendaja ja ainus põhjus, miks ta siia rubriiki varem pole sattunud, on väike asjaolu, et Kroonika on teatavasti meditsiiniajakiri (mida siiski võib osta tavalisest Selverist). Seekord juhtisid ärevad lugejad tähelepanu viimase Kroonika esikaanele, mis paistab silma eriti madalalaubalise sõnumiga. Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 6 on Kroonika! Täiendatud!”

Miks ma ikka veel kardan rääkida?

Hoiatus! Artikli sisu võib olla häiriv!

Vene- ja ukrainakeelses internetikeskkonnas koguvad üha suuremat populaarsust hashtag’id #MaEiKardaRääkida, tõlgituna ka inglise keelde #IAmNotAfraid. Nimelt kirjutas ukraina ajakirjanik Anastassia Melnitšenko, kuidas teda alates kuuendast eluaasast seksuaalselt ära kasutati, ja kutsus teisigi tüdrukuid oma lugusid jagama. Loe edasi “Miks ma ikka veel kardan rääkida?”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 4 on Raivo Mänd!

Raivo Mänd on Tartu Ülikooli professor, zooloog ja naistevastase vägivalla spetsialist, nagu paljud tänavused kandidaadid. Raivole meeldib lisaks naistudengite kehade kommenteerimisele käia sotsiaalmeedias naisi õpetamas, kuidas võtta asju “emotsioonideta” ja “objektiivselt”. Nagu tema seda teeb: Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 4 on Raivo Mänd!”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 3 on (:)kivisildnik!

Kivisildnik on nii raske juhtum, et laseme lugejal ise otsustada, kas tema Õhtulehes ilmunud programmiline kirjutis on lahe iroonia või misogüünia tüvitekst. Ja kui on lahe iroonia, siis kuidas naislugeja ennast pärast lugemist tunneb, kas lahedalt? Huvitav publitsistiline valik Õhtulehelt. Või siis mitte nii huvitav, arvestades Õhtulehe 2015. aasta šovinisti kandidatuuri. Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 3 on (:)kivisildnik!”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 1 on Hendrik Toompere!

Alanud on 2016. aasta šovinistide kandidaatide ülesseadmine. Aasta esimestel kuudel lootsime, et saame 2016. aastal raskest tööst puhata ja kandidaate eriti ei teki. Nüüd on selge, et konkurss on sedavõrd populaarne, et tiitlile jookstakse tormi ja käised tuleb üles käärida. Korraldasime šovinistitalgud ja tutvustame nüüd parimaid kandidaate, ükshaaval. Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 1 on Hendrik Toompere!”

#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks

Märtsis andis vastutustundlikele äritavadele pühendunud ÜRO organisatsioon lubaduse, et ei osale enam mitte kunagi ainult meesesinejatest koosnevatel aruteludel. ÜRO Global Compacti tegevjuht Lise Kingo teatas, et organisatsiooni 80 töötajat ei tee kaasa ega korralda enam arutelusid, milles osalevad ainult mehed ning soovitas eesmärgiga ühineda ka oma 8500 liikmesorganisatsioonil, kirjutab Huffington Post. Loe edasi “#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks”