Mida kõik peaksid HPV-st teadma?

Kui sotsiaalministeerium teatas, et plaanib alates 2018. aastast lülitada immuniseerimiskavasse inimese papilloomiviiruse (HPV) vastase vaktsineerimise, leidis see väga elavat vastukaja. Viirus on väga laialt levinud ja kergesti nakkav ning teatud viiruse tüübid võivad põhjustada vähkkasvajaid. Kõige sagedaseim HPV-st põhjustatud kasvaja on emakakaelavähk. Vaktsineerimisega hõlmatud inimeste arv Eestis on alates 2008. aastast püsivalt langenud ja hoiakud vaktsineerimise suhtes on väga erinevad. Loe edasi “Mida kõik peaksid HPV-st teadma?”

Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus

Aro Velmet kirjutab viimases Õpetajate Lehes, kuidas Tartu ülikooli juhtiv loodusteadlane võttis mõne nädala eest Instanbuli konventsiooni teemal sõna kohaliku poliitiku avalikul sotsiaalmeediaseinal. Seinal lahti rullunud arutelu inspireeris 38 akadeemilises maailmas tegutsejat saatma rahvusülikooli juhtidele kirja, mille avaldame täies mahus koos Tartu ülikooli vastusega.
Loe edasi “Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 4 on Raivo Mänd!

Raivo Mänd on Tartu Ülikooli professor, zooloog ja naistevastase vägivalla spetsialist, nagu paljud tänavused kandidaadid. Raivole meeldib lisaks naistudengite kehade kommenteerimisele käia sotsiaalmeedias naisi õpetamas, kuidas võtta asju “emotsioonideta” ja “objektiivselt”. Nagu tema seda teeb: Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 4 on Raivo Mänd!”

Sookolli nõidumine kristlikus Euroopas

Kas teadsite, et lesbilise Ameerika juudi juhitud, „radikaalse feminismi ja homoseksuaalse liikumise” ühendusel tekkinud õppejõudude rühmitus peseb üle kogu maailma meie võsukeste ajusid ja suunab „ÜRO ja Euroopa Liidu ülemaailmset poliitikat”, mis tegeleb maailma rahvaste „uue orjastamisega” ja „püüab globaalses mõõtkavas hävitada perekonnainstitutsiooni”?  Loe edasi “Sookolli nõidumine kristlikus Euroopas”

Sõnastik: hermafrodiit

Hermafrodiit (ingl hermaphrodite) on bioloogiline mõiste ja tähendab liiki, mis saab nii ise viljastada kui saada viljastatud. Varem kutsuti intersoolisi inimesi ekslikult hermafrodiitideks ning siiamaani kasutatakse seda meditsiinis teatud interseksuaalsuse vormide kirjeldamiseks. Bioloogiliste kriteeriumite järgi ei saa aga inimesed olla hermafrodiidid, kuna neil ei arene nii küpseid emas- kui isassugurakke. Küll on hermafrodiitsus tavaline taimeriigis ning seda esineb ka loomariigis, eelkõige selgrootute seas (vihmaussid, teod jne.). Loe edasi “Sõnastik: hermafrodiit”

Ema pandi puuri ehk Kuidas isa naabrimeest kartis

Artiklis „Naised, võrgud ja võrgustikud“ küsisin, kuhu kaob naiste omavaheline koostöövõime karjääri tegemisel ja miks valitakse oma võrgustike jaoks eelkõige meesliikmeid. Tõin välja kaks nüanssi: ratsionaalsus ja suguline konkurents. Mõlemad kallutavad naisi looma tööalaseid suhteid pigem meeste kui naistega. Loe edasi “Ema pandi puuri ehk Kuidas isa naabrimeest kartis”

Naised, võrgud ja võrgustikud

“Ei jäta enne naine, kui ohver sipleb võrgu sees“ laulab Uku Suviste Eesti ilmselt kõige populaarsemas krimisarjas. Inspiratsioon on vast tulnud perekonda Latrodectus kuuluvate ämblike elukommetest, kellel söömine ning seks käivad vahel käsikäes. Lisaks tuntud mustale lesele, on ka osal Homo sapiensi naistest kurikuulus omadus punuda metafoorset võrku. Naine on võrgutaja –  tema võrgu materjal aga mitte valguline siid, vaid tema keha ja sõna. Loe edasi “Naised, võrgud ja võrgustikud”