The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis

Artiklit on 25.05 täiendatud Liisa Pakosta vastulausega (lõpus).
Kui
The Handmaid’s Tale’i treiler esimest korda avalikkuse ette jõudis, pidasid Trumpi nördinud toetajad seriaali vasakpoolsete järjekordseks katseks keerata rahvas uue presidendi vastu. Atwood pidi neile teatama, et seriaali aluseks olev romaan ilmus esimest korda 1985. aastal, sügaval Reagani ajastul. Kui ma hiljuti romaani lugesin ja seriaali esimesi osasid vaatasin, mõtlesin pigem kui aktuaalne see lugu on Eestis.  Loe edasi “The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis”

Telepurgis Onu Heinodega

Sattusin eile telepurki koos Onu Heinodega ja väikse seltskonna feministidega. Esmalt tehti mulle kiiresti selgeks, et esimeses reas, kuhu ma algul end istuma sättisin, ma ikkagi istuda ei tohi, sest “mehi võiks rohkem näha olla”. Olgu nii, küllakutsujaga ei sobi vaielda. Sobivam variant oli teletiimi arvates panna esimesse ritta istuma üks naine kahe mehe vahele. Ja loomulikult said need naised olla ainult need kõige olulisemad ja tuntumad saalis, eestkõnelejad, kutsutud väitlejad. Mõistsin oma kohta ja pugesin tahapoole. Ühtlasi sain endale tähtsa mikrofonihoidja rolli. Loe edasi “Telepurgis Onu Heinodega”

Sekeldused polüamooriaga

Hanna oli just mingi tüübiga tuttavaks saanud. “Oh õudu,” heitsime sõpradega meelt, sest tüübiteemalistel juttudel polnud otsa ega äärt. Aga tundus, et elevuseks on ka põhjust. Hanna ise on politoloogi kraadiga feminist. Mis teeb isegi kunstnikest ja intellektuaalidest pungil Berliinis deitimise keeruliseks. Neid, kes arvavad, et palgalõhe on naiste vandenõu, leidub siingi ootamatult palju. Aga seekord tundusid asjad teisiti. “Ta käib pidevalt feministlikel üritustel”, rääkis Hanna. “Ja postitab Facebookis põhiliselt inimõigustest!” Loe edasi “Sekeldused polüamooriaga”

Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika juhi Agnes Einmani sõnul leiab värskest soolise võrdõiguslikkuse monitooringust kinnitust, et teadlikkus soolisest diskrimineerimisest töökohal on paranenud ja traditsioonilisi soorolle õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses. Samas tunnetatakse naiste positsiooni ühiskonnas halvemana ning laste kasvatamisel peetakse endiselt oluliseks soostereotüüpsete oskuste ja omaduste õpetamist. Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp leiab, et riigihangete killustav süsteem raskendab Eestis täpsete ja põhjalike teadmiste kogumist, eriti olukorras, kus üks ainus asi võib ühiskonnas päevapealt arvamusi muuta. Loe edasi “Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt”

Ärge nülgige mult nahka!

Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla. See komme eksisteerib kogu maailmas, olles patriarhaadi lahutamatu osa. Ka diskussioonid, kas naine ikka peab pärast abielu võtma mehe perekonnanime, kuuluvad feminismi sfääris kindlasti raskemate kilda. Osad leiavad, et tegemist on seksistliku kombega, teised aga reageerivad sellele tonnijagu vastuväidetega. Loe edasi “Ärge nülgige mult nahka!”

Osale 2016. aasta šovinisti valimistel!

Kutsume kõiki lugejaid täitma oma valijamehekodanikukohust ja panustama, et leida eelmise aasta parim šovinist. Protseduurireeglid on täpselt samad, mis 2015. aasta valimiste ajal: hääletamisõigus on igaühel. Kiire analüüs näitab, et tugeva ühendatud šovinistide tiimi saaks panna kokku poliitikutest (3), aga valimistel on esindatud ka kauplus (1), meditsiiniajakiri (1), näitleja (1), reklaamispetsialist (1) ja teadlane (1). Ülekaalukas teema, millega selle aasta valimistel edu loodeti saavutada, on naistevastane vägivald (ja selle käsitlused meeste seas). Loe edasi “Osale 2016. aasta šovinisti valimistel!”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 2 on Martin Helme!

Martin Helme on riigikogu liige ja naistevastase vägivalla spetsialist. Ka temale teeb muret Istanbuli konventsioon, mille eesmärgiks on naistevastase vägivalla vastu võitlemine. Erinevalt esimesest kandidaadist, Hendrik Toomperest, teeb Helme ärevaks peaaegu kõik: pagulased, “ühiskondlikult kahjulikud elemendid” (ehk 27-aastased lastetud naised), 15-aastased tüdrukud, kes tahavad karjäärile keskenduda, “feministlik doktriin” ja loomulikult naistevastase vägivalla konventsioon. Viimase võtab ta kokku kuldsete sõnadega: Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 2 on Martin Helme!”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 1 on Hendrik Toompere!

Alanud on 2016. aasta šovinistide kandidaatide ülesseadmine. Aasta esimestel kuudel lootsime, et saame 2016. aastal raskest tööst puhata ja kandidaate eriti ei teki. Nüüd on selge, et konkurss on sedavõrd populaarne, et tiitlile jookstakse tormi ja käised tuleb üles käärida. Korraldasime šovinistitalgud ja tutvustame nüüd parimaid kandidaate, ükshaaval. Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 1 on Hendrik Toompere!”

Abdul Turay, istu, kaks!

Kevadel on lume alt välja sulanud uued palgalõheeksperdid. Eile sai “Vabariigi kodanikes” kuulda, et palgalõhet mõjutavad suguhormoonid.* Möödunud nädalal teatas aga Abdul Turay, et palgalõhe tegelik põhjus on meeste varajane suremus ja “kuna pensionid on Eestis nii madalad, peavad vanad inimesed tööl käima. Enamik neist on naised. Seetõttu on hiiglaslik palgalõhe”.
Loe edasi “Abdul Turay, istu, kaks!”

Kingisoovitused Apollolt

Iga aasta koostab Apollo idioodi järjekindlusega kingisoovitusi naistele ja meestele ning saadab need igaks juhuks oma klientide postkasti. Raamatupoe kandev idee on see, et naistele ja meestele ei meeldi samad asjad ning oleks ju piinlik, kui kingid mehele kogemata luulekogu ja kuuse ümber tekib ebamugav vaikus. Tegime sellel aastal ise Apollole nimekirja valmis. Loe edasi “Kingisoovitused Apollolt”

Meil on ka midagi öelda

Hommikul postitas sõber Rootsi peavoolumeedias ilmunud loo, kus anti põgus ülevaade erinevatest rassismiilmingutest viimastel kuudel Eestis. Näiteks meenutati seal “neegrid ahju” särki kandvat meest, kunagise välisministri Ojulandi “tunnen valge inimesena, et valge rass on ohus” väljaütlemisi ning EKRE etteasteid selles teemas. Ei läinud kaua, kui ilmus esimene etteheitev kommentaar: “Eestis ei ole rassismi!”. Loe edasi “Meil on ka midagi öelda”