Järgmine Prantsusmaa president – kas feminist või naine

Prantsuse kodanikel on ees oluline otsus – kellest saab järgmine Prantsusmaa president? Maailmas üha laieneva populismi, rahvusluse ja protektsionismi valguses on tegu olulise küsimusega nii prantslaste, eurooplaste kui ka kogu läänemaailma jaoks üldiselt. Kuigi Prantsusmaad on alati nähtud kui revolutsioonilist ning tugeva kodanikuühiskonnaga riiki, on siin endiselt palju soolist võrdõiguslikkust puudutavaid probleeme ja mõne arvates on tegu üsna patriarhaalse riigiga. Loe edasi “Järgmine Prantsusmaa president – kas feminist või naine”

Alternatiivne armeenlane

Ühel hommikul istusime naistega Parpetsi tänava nurgal kohvikus ja sõime pannkooke. Poisipeaga Šušan oli armeenia kirjanduse uurija. Kirjutas doktoriväitekirja armeenia kirjanikest. Nõnda kuulusid tema ampluaasse nii Osmanite impeeriumis elanud armeenia feministid 19. sajandil kui ka kaasaegsed kirjanikud, näiteks Micheline Aharonian Marcom. Viimane kirjeldas ühes romaanis genotsiidiohvrite omavahelisi suhteid. Loe edasi “Alternatiivne armeenlane”

Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid

1887. aastal toimus Eesti ajaloos kaks tähelepanuväärset sündmust, millest ei saa vaikides mööda minna. Täpselt täna 130 aastat tagasi veebruaris sündis Pärnumaal Kilingi-Nõmmel tulevane Eesti esifeminist ja poliitikategelane Marie Tamman (hiljem Reisik). Sügisel, oktoobris hakkas Viljandis ilmuma legendaarse tütarlastekoolijuhi, pedagoogi ja kirjaniku Lilli Suburgi toimetatud esimene eestikeelne naisajakiri Linda.
Loe edasi “Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid”

Loomaõiguslane ja filosoof Lisa Kemmerer: kauboimaastikul kompan paljude piire

Filosoof, aktivist, feminist, loomaõiguslane, Montana osariigi ülikooli professor ja kirjanik Lisa Kemmerer on 4. novembril toimuva loomaõiguste konverentsi peaesineja. Loengut saab järelkuulata-vaadata pärast konverentsi (jälgige Loomuse Facebooki-lehte, et infot saada). Esitasime Kemmererile mõned küsimused. Loe edasi “Loomaõiguslane ja filosoof Lisa Kemmerer: kauboimaastikul kompan paljude piire”

Feministeerium kutsub loovkirjutamise töötubadesse

Meile meeldib kirjutada! Arvame, et kirjasõna võib muuta maailma. Tunneme rõõmu, kui loeme hästi kirjutatud ja argumenteeritud teksti, põnevat analüüsi, liigutavat lugu ja poliitilise laenguga luulet. Naudime kirjutamist ja tekstidega töötamist. Soovime, et meil oleks rohkem kirjutajaid ja kirjutajatest sõpru. Seepärast kutsume oma lugejaid loovkirjutamise töötubadesse. Loe edasi “Feministeerium kutsub loovkirjutamise töötubadesse”

3 kiiret küsimust: Mari-Liis Lill

Laupäeval, 16.04, korraldavad Vaal galerii ja Feministeerium näituse “Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!” kuraatorituuri. Näitusega astutakse dialoogi naisteajakirjadega, sest ootusi, piiranguid ja eeskujusid naistele loob suuresti meedia. Feministeerium esitas kolm küsimust Mari-Liis Lillele, kes on näitusel esindatud videoteosega, mis sammhaaval demonteerib glamuurse esikaanepildi. Loe edasi “3 kiiret küsimust: Mari-Liis Lill”

Mitte sinu naine

Rootsis on tänavu toimunud mitu rassistlikku pagulasvastast marssi. Marsside käigus on pagulastaustaga inimesi pekstud, samuti levitatakse flaiereid sõnumiga, et kõik sisserändajad “saavad oma ärateenitud karistuse”. Lendlehtedes kutsutakse üles otsesele vägivallale ja kuna marssijate sõnul ei tee politsei väidetavalt Rootsi rahva kaitsmiseks mitte kui midagi, siis Rootsi linnade tänavad muud ei vajavat kui vabatahtlikke maskides neonatsidest meestekampu, kes patrullides kõva korda peaks. Muu hulgas on flaieritel kirjas, et kaitstakse “Rootsi naisi”. Politsei on seostanud vägivallatsejaid jalgpalli- ja ultraparempoolsete gängidega. Loe edasi “Mitte sinu naine”

Feministina valentinipäeval?

Reedel pidin Kopenhaagenis ootama kenakesed paar tundi lendu kodumaale. Aega oli piisavalt, et lennujaamas ja oma sotsiaalmeedias ringi kolada. Märkasin, et mu FB uudisvoogu on hakanud imbuma imalroosad pildid roosikimpudest, poodide kassajärjekorda kuhjunud südamekujulised kommikarbid ja ekraanidele reklaamid värskeimast (hetero)romantilisest komöödiast. Selge, et lähenemas oli aasta suurim heteronormatiivsuse paraad — valentinipäev! Loe edasi “Feministina valentinipäeval?”