Naiste kongress, #KOOS ja vaigistusreegel

17.0210.03

Toimus seitsmes Eesti naiste kongress, välisminister kirjutas alla naiste õiguste eest võitlemise ühisavaldusele, mis tõukus USA vaigistusreeglist, samast soost vanemate lapsed on ametlikult registritesse vupsanud, toimub feministlik kultuurifestival Ladyfest. Lisaks feministlikud tegutsemis- ja lugemissoovitused! Loe edasi “Naiste kongress, #KOOS ja vaigistusreegel”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Kallid põrsakesed võtke mindki mängu

Jüri Üdi tuntud luuletuses lunib hunt põrsastelt, et tedagi mängu võetaks, sest tema ei sigatse.

Eile laulsid hundilaulu need, kes tulid hiljuti poliitikasse sooviga “anda riik rahvale tagasi” (mida iganes see ka ei tähendaks). Milleks muuks kui kohmakaks poliitnükkeks tuleb pidada soovi taganeda raskesti kätte võideldud kooseluseadusest, et koomilise uudissõna abil “aidata” Eesti LGBTQIA-kogukonnal oma varalisi õigusi korraldada. Kusjuures kogukonna õiguste eest asuti seisma ilma asjassepuutuvate inimeste ning nende ühendustega konsulteerimata, ehkki hakkaja erakonna veebis ripub ka täna, et Riigikogu valimistel osaleti sooviga “liikuda hoolivama, inimlikuma ja kaasavama ühiskonna suunas”. Loe edasi “Kallid põrsakesed võtke mindki mängu”

Pingerida, kus Eesti pole esirinnas

Sel pühapäeval on rahvusvaheline homo- bi ja transfoobia vastane päev ehk IDAHOTi päev. Just 1990. aasta 17. mail kustutas Maailma Terviseorganisatsioon homoseksuaalsuse psüühikahäirete nimekirjast.

Geide-lesbide-biseksuaalide ning trans- intersooliste inimeste õiguste eest seisev ühendus ILGA-Europe avaldas selleks puhuks interaktiivse kaardi Rainbow Map 2015. Kaart ilmestab LGBTI inimeste olukorda Euroopa riikides, toob esile õiguste seisu 2014. aastal kogu Euroopa mitmekesisuses. Loe edasi “Pingerida, kus Eesti pole esirinnas”

Sõnastik: privileegipimedus

Privileegi all võib mõista hüve, eelisseisundit, mida osa inimesi kogevad mõne teise grupiga võrreldes. Kuna enamasti pole privileegid seadusega tagatud, võivad need esmapilgul olla nähtamatud. Sellest tulenebki privileegipimedus (privilege blindness) – privileegide kasutajad ei pruugi endale teadvustadagi, et nad on kellegi ees eelisseisundis. Loe edasi “Sõnastik: privileegipimedus”

Anname oma õigused teiste kätte

Üks asi, millega inimesed väga tihti eksivad, on nende endi õigused. Nagu mujalgi, torkab Eestiski silma inimeste tugev tahe arvamust avaldada. Sealjuures avaldada arvamust seaduste üle, mis ei puuduta neid otseselt üldse ning väga tihti ka kaudselt mitte. Need samad inimesed on hakanud tsiteerima demokraatiat selle õiguse kaitsjana ja nii mõnigi poliitik noogutab neile kaasa. Loe edasi “Anname oma õigused teiste kätte”

Teater ühiskonna pulsil: intervjuu näidendi “Mul on sulle üks jutt…” autor-lavastajaga

TTÜ-s tegutsev T-Teater tõi veebruaris lavale näidendi “Mul on sulle üks jutt…”, mida tänu publikumenule saab ka märtsis vaadata. Lavastuse sünni inspiratsiooniks ja tõukejõuks olid kooseluseaduse-eelsed sündmused. Tegu on esimese Eesti algupäraga näidendiga, mis käsitleb LGBT temaatikat. Eesti LGBT Ühingu vabatahtlik Margit Markus intervjueeris autor-lavastajat Auri Jürnat, kes selgitab lavastuse sündimise tagamaid. Loe edasi “Teater ühiskonna pulsil: intervjuu näidendi “Mul on sulle üks jutt…” autor-lavastajaga”