“Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!”

Sel laupäeval toimub üle kümne aasta Eestis pride’i marss. Riikides, kus LGBT uhkust ja õigusi on aastakümneid just marsiga tähistatud, on see kujunenud üleüldiseks värviliseks peoks ja turismiatraktsiooniks. Üritused läänes on ära teeninud ka kriitikat, sest kus olid need toetavad sõbralikud ettevõtted enne seda, kui vikerkaare sai raha teenima panna? Meil mail tuleb aga endiselt astuda välja väärika eksisteerimise ja aktsepteerimise eest ühiskonnas. Mina pole Eestis ühelgi pride’i marsil käinud, sest perioodil, kui ma end kogukonna liikmena identifitseerinud olen, pole marsse lihtsalt toimunud. Laupäevane LGBT+ kogukonna marss on Eestis viies. Loe edasi ““Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!””

The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis

Artiklit on 25.05 täiendatud Liisa Pakosta vastulausega (lõpus).
Kui
The Handmaid’s Tale’i treiler esimest korda avalikkuse ette jõudis, pidasid Trumpi nördinud toetajad seriaali vasakpoolsete järjekordseks katseks keerata rahvas uue presidendi vastu. Atwood pidi neile teatama, et seriaali aluseks olev romaan ilmus esimest korda 1985. aastal, sügaval Reagani ajastul. Kui ma hiljuti romaani lugesin ja seriaali esimesi osasid vaatasin, mõtlesin pigem kui aktuaalne see lugu on Eestis.  Loe edasi “The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis”

Naiste kongress, #KOOS ja vaigistusreegel

17.0210.03

Toimus seitsmes Eesti naiste kongress, välisminister kirjutas alla naiste õiguste eest võitlemise ühisavaldusele, mis tõukus USA vaigistusreeglist, samast soost vanemate lapsed on ametlikult registritesse vupsanud, toimub feministlik kultuurifestival Ladyfest. Lisaks feministlikud tegutsemis- ja lugemissoovitused! Loe edasi “Naiste kongress, #KOOS ja vaigistusreegel”

Kristiina Raud ja Elli Kalju: Ladyfest on meie kogukonna tugevdamise ja innustamise koht

Homme, 8. märtsil algab Ladyfest, mis kestab pühapäevani. Kui laias maailmas kasvas festival 17 aasta eest välja Rrriot Girl’i naispunkarite liikumisest Washingtonis, siis Eestis tõmbas seitsme aasta eest peo käima grupp feministlike aktiviste, kes varem panid püsti näiteks “Virginia Woolf sind ei karda!” lugemis- ja Facebooki grupi. Aastate jooksul on festivali korraldanud palju erinevaid naisi, kel kõigil on oma käekiri. Räägime Elli Kalju ja Kristiina Rauaga, kes ise-tehtud-hästi-tehtud feministliku kultuurifestivali tänavu veavad.

Loe edasi “Kristiina Raud ja Elli Kalju: Ladyfest on meie kogukonna tugevdamise ja innustamise koht”

Mirtel Pohla: filmide ja lavastuste taga on töö, mitte „ihu, ilu ja häälega kütkestamine“

Eesti Ekspressi viimases numbris ilmunud artikli „10 aastat filmist „Jan Uuspõld läheb Tartusse”. Mis on saanud filmis osalenud kuulsustest?” autor kirjutas Mirtel Pohlast kui näitlejast, kes „kütkestab endiselt eestlasi oma ihu, ilu, hääle ja karismaga”. Pohla pöördus seksistliku ja alandava käsitluse pärast ajalehe peatoimetaja Erik Moora poole ning küsis, kas selline kajastus näitlikustab Eesti Ekspressi üldist suhtumist inimestesse ja naistesseKüsisime, mida arvab Eesti Ekspressi kajastusest kommunikatsiooniekspert Liisa Past ja ajaloolane Aro Velmet. Loe edasi “Mirtel Pohla: filmide ja lavastuste taga on töö, mitte „ihu, ilu ja häälega kütkestamine“”

Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid

1887. aastal toimus Eesti ajaloos kaks tähelepanuväärset sündmust, millest ei saa vaikides mööda minna. Täpselt täna 130 aastat tagasi veebruaris sündis Pärnumaal Kilingi-Nõmmel tulevane Eesti esifeminist ja poliitikategelane Marie Tamman (hiljem Reisik). Sügisel, oktoobris hakkas Viljandis ilmuma legendaarse tütarlastekoolijuhi, pedagoogi ja kirjaniku Lilli Suburgi toimetatud esimene eestikeelne naisajakiri Linda.
Loe edasi “Reisik ja Suburg – Eesti esimesed feministid”

Rituaalselt keereldes moodsaks meheks

Kuidas tegeleda rahvaloominguga, ilma et see jääks rabelema konservatiivsusesse ja vabastaks enda ka sellega seotud eelarvamustest, näiteks sellestsamast konservatiivsusest? Rahvuslikkus on tugevalt seotud hegemoonilise maskuliinsusega, üksteist vastastikku taastootes hoitakse mõlemat alal. Nii et üht õõnestades saab õõnestatud tõenäoliselt ka teine, aga veel tulemuslikum on nende sünergia käsitluse alla võtta, näiteks tantsulavastuses. Loe edasi “Rituaalselt keereldes moodsaks meheks”

Milline Muumitegelane Sa oled?

Viimastel päevadel olen Facebookis näinud mitut sõpra tegemas testi “Milline Muumitegelane sa oled?”. Teised tuttavad jagavad kommentaarides enda tulemusi või äratundmisrõõmu, kui tulemused kattuvad. Mina ei pea testi tegema (aga tegin ikkagi), sest tean, et olen Nuuskmõmmik. Ta pole lihtsalt lemmik, vaid on ainus raamatutegelane, kellega ma päriselt suhestunud olen. Loe edasi “Milline Muumitegelane Sa oled?”

Naiste hääl – mida see tähendab folgi kontekstis?

Olen aastaid vaadanud oma vana armsat subkultuuri, pärimusmuusikat ja mõelnud, mida sellest kõigest arvata. Minu ühed olulisimad kogemused ja teadmised noor naine olemisest, muusikast, liikumisest, filosoofiast, elukaarest, romantikast, hingepiinade väljendamisest, eneseväärikusest ja igasuguste eri tüüpide vahelisest solidaarsusest pärinevad pärimusmuusikute subkultuurist. Loe edasi “Naiste hääl – mida see tähendab folgi kontekstis?”

Välismääraja määrab vaid väliselt

Pärast 17. jaanuaril Kuku raadio eetris olnud Välismäärajat, kus käsitleti uusaastaöist massilist naiste ahistamist Kölnis ning taolise nähtuse esinemist Rootsis, vallandus mu peas palju mõtteid. Saadet juhtis Erkki Bahovski ning stuudios olid peale tema veel Riigikogu liige Anne Sulling ja Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse kommunikatsiooninõunik Triin Oppi. Loe edasi “Välismääraja määrab vaid väliselt”

Saagu armastus ehk filmist “Carol”

Eesti kinodesse on jõudnud paljukiidetud ja auhinnatud film “Carol”, mis võlub oma sisulise ja visuaalse iluga maailma publikut. Kütkestava stiilitunnetusega kujutatud 1950. aastate New Yorgis kohtuvad kaks erineva looga tegelast. Jõukas abielunaine Carol (Cate Blanchett) üritab keset keerulist lahutusprotsessi oma tütre nimel tugevaks jääda, noor poemüüja ja fotograafiahuviline Therese (Rooney Mara) aga alles otsib teed selleni, mida ta elus tahab. Loe edasi “Saagu armastus ehk filmist “Carol””