EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Feministeerium kohtus Eestit külastanud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) direktori Virginija Langbakkiga ja uuris, kuidas Eestil läheb, millised on Euroopa trendid, kas parempopulism ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat mõjutab ning küsis head nõu nii valitsusele kui ka kodanikuühendustele. Loe edasi “EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas”

Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää

President Kersti Kaljulaid rääkis ENUTi 20. aastapäeva konverentsil peetud kõnes, et näiteks Prantsusmaal vähendatakse erakondadele riiklikult makstavaid toetusi, kui nende nimekirjas on naised alaesindatud. Feministeerium avaldab kõne tervikuna. Loe edasi “Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää”

Sekeldused polüamooriaga

Hanna oli just mingi tüübiga tuttavaks saanud. “Oh õudu,” heitsime sõpradega meelt, sest tüübiteemalistel juttudel polnud otsa ega äärt. Aga tundus, et elevuseks on ka põhjust. Hanna ise on politoloogi kraadiga feminist. Mis teeb isegi kunstnikest ja intellektuaalidest pungil Berliinis deitimise keeruliseks. Neid, kes arvavad, et palgalõhe on naiste vandenõu, leidub siingi ootamatult palju. Aga seekord tundusid asjad teisiti. “Ta käib pidevalt feministlikel üritustel”, rääkis Hanna. “Ja postitab Facebookis põhiliselt inimõigustest!” Loe edasi “Sekeldused polüamooriaga”

Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika juhi Agnes Einmani sõnul leiab värskest soolise võrdõiguslikkuse monitooringust kinnitust, et teadlikkus soolisest diskrimineerimisest töökohal on paranenud ja traditsioonilisi soorolle õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses. Samas tunnetatakse naiste positsiooni ühiskonnas halvemana ning laste kasvatamisel peetakse endiselt oluliseks soostereotüüpsete oskuste ja omaduste õpetamist. Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp leiab, et riigihangete killustav süsteem raskendab Eestis täpsete ja põhjalike teadmiste kogumist, eriti olukorras, kus üks ainus asi võib ühiskonnas päevapealt arvamusi muuta. Loe edasi “Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt”

Kuidas eraldada pehmod tõelistest meestest?

Olin mõelnud pealkirjateemalisele arutelule meedias, kui sattusin lugema Bear Gryllsi autobiograafiat, tuttava soovitusel. Algus ei tõotanud head – raamatu esikaanelt vaatas vastu autori nägu, tolmu ja mudaga kaetud. Tagakaanelt selgus, et tegu on endise Briti eliitüksuse võitlejaga, kes on roninud Mount Everesti tippu, juhtinud ekspeditsioone maailma ekstreemseimatesse kohtadesse ning valitud Maailma Skautide Ühingu peaskaudiks. Avasin raamatu juhuslikust kohast, seal oli juttu enese proovilepanekust, jõhkratest füüsilistest väljakutsetest, rügamisest ja rabelemisest. Loe edasi “Kuidas eraldada pehmod tõelistest meestest?”

Kuidas ruttu mehele saada

Suhtenõu ja uusi ennekuulmatuid vaateid elule võib inimene mitmelt poolt saada. Sõpradelt ja südamest-südamesse vestlustest oma emaga. Televiisorist, raamatutest ja naisteajakirjadest. Suhtenõuga võib hakata peale nii mõndagi. Peale selle kuulda võtmise, ma mõtlen. Kuna minu hobide hulka kuulub eneseabiõpikute lugemine ja nendest saadud tõdede tõesuse üle mõtisklemine, on raamat mehele saamisest kindlasti üks erutavamaid leide mu eelmisest aastast. Loe edasi “Kuidas ruttu mehele saada”

Rituaalselt keereldes moodsaks meheks

Kuidas tegeleda rahvaloominguga, ilma et see jääks rabelema konservatiivsusesse ja vabastaks enda ka sellega seotud eelarvamustest, näiteks sellestsamast konservatiivsusest? Rahvuslikkus on tugevalt seotud hegemoonilise maskuliinsusega, üksteist vastastikku taastootes hoitakse mõlemat alal. Nii et üht õõnestades saab õõnestatud tõenäoliselt ka teine, aga veel tulemuslikum on nende sünergia käsitluse alla võtta, näiteks tantsulavastuses. Loe edasi “Rituaalselt keereldes moodsaks meheks”

Üksinda kodus

“Tahan näidata pornot normaalse osana noore poisi seksuaalsest ärkamisest”, ütleb Truls Krane Meby, kes on teinud lühifilmi internetipornost. Kui režissöör Truls Krane Meby (29) tahtis kujutada üles kasvamist 1990. aastate lõpus, mõistis ta, et ei pääse pornograafia ja interneti vahelisest seosest. Loe edasi “Üksinda kodus”

Kiiremini! Kõrgemale! Kaugemale!

Eelmine kolmapäev oli naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev. Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) tehtud viimases uuringus vaatame otsa õõvastavatele numbritele – Euroopa Liidus on alates 15. eluaastast kogenud füüsilist ja/või seksuaalset vägivalda 33% naistest, see teeb 13 miljonit naist. Vaadates asja lähemalt, näeme, et neist on pea 4 miljonit on oma elu jooksul kogenud valu ja alandust, mille tagajärjel tekivad pikaajalised psüühilised häired ja probleemid eluga toimetulekul. Psühholoogilist vägivalda on kogenud kolmandik naistest ja seksuaalset ahistamist ligi pooled naistest. See teeb laias laastus 6–7 miljonit naist!
Loe edasi “Kiiremini! Kõrgemale! Kaugemale!”

Meie, teie ja teised stand-up tragikomöödias

Etendus „Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised“ tahab raputada kaste, millesse oleme soopõhiselt paigutatud. Näidata, et on neid, kes kasti ei mahu või kes on ühe jalaga ühes ja teisega teises kastis. Ning et lõppude lõpuks on soorollide kastid vaid üks järjekordne vahend end teistest eraldada, selmet kokku saada ja oma kogemusest rääkida. Loe edasi “Meie, teie ja teised stand-up tragikomöödias”

Tõelised Teised ja teised argiabsurdsused

Vestlesin unisel pühapäeval lavastuse “Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” tegijatega: idee algataja ja lavastaja Tiina Söödi, lavakujundaja ja visuaaltehnik Mai Söödi ning tekstiseadja Aet Kuusikuga. Kolmik on protsessi algusest saati tihedalt koostööd teinud: lavastusprotsessis, visuaali loomisel ja tekstide kokku sobitamisel on kõigil võrdselt sõna. Samuti on sõna kõigil osalejatel — inimestel, kes räägivad etenduses oma loo. Loe edasi “Tõelised Teised ja teised argiabsurdsused”