Loeb see, et smugeldajad oma tööd teeksid

Inimeste smugeldamist käsitlev konverents, München, 16.–18. oktoober 2015

Baieri pagulasabi korraldas inimeste smugeldamist ja inimkaubandust käsitleva rahvusvahelise konverentsi. Osalejad ei nõustu juurdunud kujundiga smugeldajatest kui kurjategijatest. Nende meelest jätkavad smugeldajad põgenemisel abistamise traditsiooni, mis pärineb Kolmanda Reichi ajast. Loe edasi “Loeb see, et smugeldajad oma tööd teeksid”

3 kiiret küsimust: Pire Sova ja Mari-Leen Kiipli

Järgmine nädal algab Eesti ainuke feministlik kultuurifestival Ladyfest Tallinn, mida veab sel aastal uus naiskond koosseisus Minna Hint, Mari-Leen Kiipli, Pire Sova, Killu Sukmit ja Anna-Stina Treumund. Küsisime LFT tiimi uutelt liikmetelt – Pire Sovalt ja Mari-Leen Kiiplilt – enne festivali kolm kiiret küsimust. Loe edasi “3 kiiret küsimust: Pire Sova ja Mari-Leen Kiipli”

Mitte sinu naine

Rootsis on tänavu toimunud mitu rassistlikku pagulasvastast marssi. Marsside käigus on pagulastaustaga inimesi pekstud, samuti levitatakse flaiereid sõnumiga, et kõik sisserändajad “saavad oma ärateenitud karistuse”. Lendlehtedes kutsutakse üles otsesele vägivallale ja kuna marssijate sõnul ei tee politsei väidetavalt Rootsi rahva kaitsmiseks mitte kui midagi, siis Rootsi linnade tänavad muud ei vajavat kui vabatahtlikke maskides neonatsidest meestekampu, kes patrullides kõva korda peaks. Muu hulgas on flaieritel kirjas, et kaitstakse “Rootsi naisi”. Politsei on seostanud vägivallatsejaid jalgpalli- ja ultraparempoolsete gängidega. Loe edasi “Mitte sinu naine”

Näokatte kandmine ei välista kohalike tavadega arvestamist

Tänases EPLis heidab ajakirjanik Villu Zirnask pagulas- ja inimõigusorganisatsioonidele ette, et nad on nn burkakeelu teemal (eelkõige selle vastu) sõna võtnud, vähendades niimoodi enda ühiskondlikku autoriteeti. Aga arutelu mosleminaiste näokatete üle ei ole algatanudki inimõigusorganisatsioonid, vaid pigem on see olnud see ühe valitsuserakonna küüniline soolosamm, et pildil püsida. Loe edasi “Näokatte kandmine ei välista kohalike tavadega arvestamist”

Näokatteid keelustades kordame Lääne-Euroopas tehtud vigu

Justiitsministeerium on hiljuti välja tulnud ettepanekuga keelata naistevastase vägivalla konventsiooni ratifitseerimise raames seadusega ka burkade ja niqab’ide kandmine. Seda toetab ka Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, kelle väitel on näo varjamine “selgelt naisi ahistav” kohustus ning “naisi diskrimineeriv tava”. Nii justiitsministeerium kui ka ENÜ näevad näokatete kandmise keelustamist ka julgeoleku tagamise meetmena.

Loe edasi “Näokatteid keelustades kordame Lääne-Euroopas tehtud vigu”

Mis maa see on?

Neljapäeva varahommik. Mõned tunnid tagasi sain telefonikõne, et Vao pagulaste majutuskeskuses on tulekahju. Tuli oli õnneks väike. Avalikele päringutele vastasime korrektselt ja politseiga kooskõlastatult napi sõnumiga, konstateerides fakti, et jah, põles, keegi viga ei saanud, politsei uurib, midagi rohkem praegu öelda ei saa. Nii täpset oligi. Kahjuks ei ole see esimene ega teine rünnak pagulaskeskuse inimeste vastu. Loe edasi “Mis maa see on?”

Miks taotlevad Euroopas varjupaika eelkõige mehed?

Eestis taotles 2014. aastal varjupaika 157 inimest, kellest pea pooled (75) olid mehed vanuses 18–34. Kõigist varjupaigataotlejatest moodustasid täisealised mehed 68%. Alaealisi oli vaid 10%. Sarnane pilt valitseb kogu ELis tervikuna, kus kolm neljandikku varjupaigataotlejatest vanuses 14–34 moodustasid mehed. Samas moodustavad kõigist maailma pagulastest naised poole ning lapsed 41%. Seega meeste osakaal varjupaigataotlejate seas Eestis ja Euroopas on tunduvalt suurem kui nende osakaal pagulaste hulgas üldse. Loe edasi “Miks taotlevad Euroopas varjupaika eelkõige mehed?”

Miks peaks feminist pooldama põgenike ümberasustamist?

Eestis on lõpuks ometi lõhkenud pagulasmull: arutelu selle üle, kas ja kuidas abivajavaid inimesi aidata, on kolinud siseministeeriumi hämaratest koridoridest avalikkuse ette. Mitte ükski viimaste aastate jooksul Euroopa Pagulasfondi poolt rahastatud ühiskonna teadlikkuse parandamise projektidest ei ole olnud pagulasteema ja põhimõistete kommunikeerimisel tõhusam kui viimase paari nädala paanika. Loe edasi “Miks peaks feminist pooldama põgenike ümberasustamist?”