“Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!”

Sel laupäeval toimub üle kümne aasta Eestis pride’i marss. Riikides, kus LGBT uhkust ja õigusi on aastakümneid just marsiga tähistatud, on see kujunenud üleüldiseks värviliseks peoks ja turismiatraktsiooniks. Üritused läänes on ära teeninud ka kriitikat, sest kus olid need toetavad sõbralikud ettevõtted enne seda, kui vikerkaare sai raha teenima panna? Meil mail tuleb aga endiselt astuda välja väärika eksisteerimise ja aktsepteerimise eest ühiskonnas. Mina pole Eestis ühelgi pride’i marsil käinud, sest perioodil, kui ma end kogukonna liikmena identifitseerinud olen, pole marsse lihtsalt toimunud. Laupäevane LGBT+ kogukonna marss on Eestis viies. Loe edasi ““Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!””

Eesti Naisliit – feministid, aga mitte radikaalid?

Kriitika aasta ema statuudi teemal tabas Eesti Naisliitu ootamatult. Vähemalt selline mulje jäi nende vastustest esialgu. Kuid tänaseks on naisliit eesotsas Siiri Oviiriga algsele positsioonile kindlaks jäänud – abielunõue jääb statuuti, sest “perekond on ideaal, mille poole püüelda”. Suurem arutelu on vaibunud, ent tegelik probleem on märksa laiem kui aasta ema konkurss. Kes on need naised, keda naisliit esindab? Loe edasi “Eesti Naisliit – feministid, aga mitte radikaalid?”

Asi ei ole ainult aasta ema auhinnas

1918. aastal lahkus Marie Reisik koos oma toetajatega 1907. aastal ühiselt asutatud esimesest naiste ühingust Tartu Naisseltsist ja lõi Tartu Naisühingu. Temaga koos astus seltsist välja ka mitu teist tuntud tegijat ja väikeses unises provintsilinnas tekkis kaks omavahel võistlevat organisatsiooni. Naisliikumise sisemised konfliktid ja vastuolud ilmestasid kogu iseseisvusperioodi, see raskendas koostööd  ja kesksete ideede ellu viimist. Kas tuleb tuttav ette? Loe edasi “Asi ei ole ainult aasta ema auhinnas”

Kristiina Raud ja Elli Kalju: Ladyfest on meie kogukonna tugevdamise ja innustamise koht

Homme, 8. märtsil algab Ladyfest, mis kestab pühapäevani. Kui laias maailmas kasvas festival 17 aasta eest välja Rrriot Girl’i naispunkarite liikumisest Washingtonis, siis Eestis tõmbas seitsme aasta eest peo käima grupp feministlike aktiviste, kes varem panid püsti näiteks “Virginia Woolf sind ei karda!” lugemis- ja Facebooki grupi. Aastate jooksul on festivali korraldanud palju erinevaid naisi, kel kõigil on oma käekiri. Räägime Elli Kalju ja Kristiina Rauaga, kes ise-tehtud-hästi-tehtud feministliku kultuurifestivali tänavu veavad.

Loe edasi “Kristiina Raud ja Elli Kalju: Ladyfest on meie kogukonna tugevdamise ja innustamise koht”

Ameerika ja maailma naistele – hoiatus ja kutse protestile Poolast

Meie, Poola naised, oleme jälginud Ameerika demokraatia suurima ohu esilekerkimist Donald Trumpi isikus südantpööritavalt tuttavliku tundega. Lähenedes 8. märtsile, rahvusvahelisele naiste õiguste kärpimise vastase streigi päevale, soovime teiega jagada, mis on kaalul sellise riigi vaatevinklist, kus äärmuskonservatiivne valitsus on juba üle aasta võimul olnud. Head naised Ameerikast ja maailmast, teie hirmud on põhjendatud. Aga te pole üksi. Loe edasi “Ameerika ja maailma naistele – hoiatus ja kutse protestile Poolast”

Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Loomaõiguslane ja filosoof Lisa Kemmerer: kauboimaastikul kompan paljude piire

Filosoof, aktivist, feminist, loomaõiguslane, Montana osariigi ülikooli professor ja kirjanik Lisa Kemmerer on 4. novembril toimuva loomaõiguste konverentsi peaesineja. Loengut saab järelkuulata-vaadata pärast konverentsi (jälgige Loomuse Facebooki-lehte, et infot saada). Esitasime Kemmererile mõned küsimused. Loe edasi “Loomaõiguslane ja filosoof Lisa Kemmerer: kauboimaastikul kompan paljude piire”

Mamikon Hovsepyan: “Armeenia LGBT liikumise probleem on sisemine homofoobia.”

Armeenias on täna pingeline, sest eri grupid nõuavad üha jõulisemalt, et poliitikud neid viimaks kuulda võtaksid. LGBT organisatsiooni Pink Armenia üks vedajaid Mamikon Hovsepyan avab armeenia LGBT liikumise tagamaid ning räägib, milliste probleemidega erinevad vähemused Armeenias põrkuvad.

Loe edasi “Mamikon Hovsepyan: “Armeenia LGBT liikumise probleem on sisemine homofoobia.””

Mis on feministlik ruum? Ülase12 sotsiaalkeskus ja hoolitsuspoliitika

“Miks kirjeldad Ülase12 sotsiaalkeskust feministliku paigana?” Olen alati olnud võimetu andma sellele küsimusele kiiret ja veenvat vastust – kuigi pean seda iseenesestmõistetavaks – seega arvasin, et võib olla on kergem sellest kirjutada. Minu arusaama järgi on feministlik ruum mistahes koht, kus inimesed ei võistle omavahel, vaid teevad horisontaalselt koostööd – ilma hierarhiata, juhita või üksteisele käsklusi jagamata, mida võib teha ja mida mitte.  Loe edasi “Mis on feministlik ruum? Ülase12 sotsiaalkeskus ja hoolitsuspoliitika”

Vähemusena vähemusi sildistades

Ma eksin. Sest ma olen osa süsteemist, mis mind kasvatas. Eksivad ka mu vanemad, õpetajad, parimad sõbrannad ja iidolid, aga see on teisejärguline. Minus, neis ja veel suures rahvahulgas elavad eelarvamused. Nimelt, iga inimene sünnib puhtana, aga keskkond pole seda, vaid lahterdab inimesi normisiseseks ja -väliseks. Nii kogeb inimene esimesest eluhetkest alates normide diktaati. Loe edasi “Vähemusena vähemusi sildistades”

Naised ja bumerangjuhtimine

Eile ja täna on palju kõneainet andnud Äripäeva Äriplaani konverents, kus terve hulga meeste kõrval on esinejate nimekirjas ainult üks naine – Eve Kirs, finantsanalüütik ja Astri Grupi osanik. Furoori tekitab mitte üksnes fakt, et naisi on kõnelejate hulgas ainult üks, vaid Äriplaani programmijuhi Marili Niidumaa Äripäevas avaldatud artikkel ”Jätke naised rahule!”. Loe edasi “Naised ja bumerangjuhtimine”

3 kiiret küsimust: Kaja Kann

Neljapäeval, 7. aprillil avati Vaal galeriis näitus “Ära ole see, kes sa oled, ole ilus!”. Näitusega astutakse dialoogi naisteajakirjadega, sest ootusi, piiranguid ja eeskujusid naistele loob suuresti meedia või nagu seisab kaastekstis: “Naistest räägitakse kui ilusatest, ebakindlatest ja usinatest inimestest viisil, mis teeb kõik need omadused ühtlasi ootusteks, millele naine peaks vastama, et olla üks õige naine.” Feministeerium esitas kolm küsimust etenduskunstnik Kaja Kannule, kes seekord hoopis seebist skulptuuriga välja tuli.

Loe edasi “3 kiiret küsimust: Kaja Kann”