Meil on ka midagi öelda

Hommikul postitas sõber Rootsi peavoolumeedias ilmunud loo, kus anti põgus ülevaade erinevatest rassismiilmingutest viimastel kuudel Eestis. Näiteks meenutati seal “neegrid ahju” särki kandvat meest, kunagise välisministri Ojulandi “tunnen valge inimesena, et valge rass on ohus” väljaütlemisi ning EKRE etteasteid selles teemas. Ei läinud kaua, kui ilmus esimene etteheitev kommentaar: “Eestis ei ole rassismi!”. Loe edasi “Meil on ka midagi öelda”

Miks taotlevad Euroopas varjupaika eelkõige mehed?

Eestis taotles 2014. aastal varjupaika 157 inimest, kellest pea pooled (75) olid mehed vanuses 18–34. Kõigist varjupaigataotlejatest moodustasid täisealised mehed 68%. Alaealisi oli vaid 10%. Sarnane pilt valitseb kogu ELis tervikuna, kus kolm neljandikku varjupaigataotlejatest vanuses 14–34 moodustasid mehed. Samas moodustavad kõigist maailma pagulastest naised poole ning lapsed 41%. Seega meeste osakaal varjupaigataotlejate seas Eestis ja Euroopas on tunduvalt suurem kui nende osakaal pagulaste hulgas üldse. Loe edasi “Miks taotlevad Euroopas varjupaika eelkõige mehed?”

Empaatia ja solidaarsus naiste valikutes

Hoiatus! Järgnev kirjutis ei sisalda kindlaid vastuseid ja juhtnööre. Nagu enamikes elu aspektides ja sotsiaalsetes liikumistes, on ka feminismis võimatu asjades üheselt kokku leppida või saada kõik esindajad ühe vihmavarju alla.

Aga räägime empaatiast ja solidaarsusest, ehk kaastundevõimest ja koostöövalmidusest, õlatundest. Kuigi feminismi nähakse sageli kui võitlevat sotsiaalset liikumist, on empaatial feminismis oluline roll. Loe edasi “Empaatia ja solidaarsus naiste valikutes”