Toidupoolis Trumpi ajastul

Minu kodulinn on San Francisco. USA endine hipi- ja praegune itipealinn armastab end muu hulgas defineerida kui riigi jätkusuutliku, keskkonnasõbraliku, progressiivse toidukultuuri keskust. Igal naabruskonnal on oma farmers market, iga endast lugupidav IT-firma on oma tarneahelasse põiminud väiketalunikud ning igal elanikul on oma lemmikfarm, side kohaliku viinamarjaistanduse või lambalihatootjaga. Loe edasi “Toidupoolis Trumpi ajastul”

Mida tähendab avatud rahvusvaheline rahvuslikkus?

Feministeeriumi märkmed 25. Viljandi pärimusmuusika festivalilt “Uut ja vana!”

Festival oli võrratult hästi organiseeritud ja pakkus mõnusat äraolemist väga mitmesuguste ootuste ja vajadustega publikule. Võis ikka juhtuda, et feministid istusid kõrvuti laudades iibeobsessiivsete alkoholilembeste ekspoliitikutega, kõigil seltsis lapsed ühtemoodi jäätist limpsimas, nautides sama torupillijoru. Kui eelmisel aastal käisime Feministeeriumiga folgil uurimas, kuidas Viljandi festival alapealkirjaga “Naiste hääl” naisküsimusele läheneb, sai selgeks, et lisaks programmile väärib eraldi tähelepanu festivali olme ja publikum. Tänavune festival oli neis valdkondades veel edasi arenenud ning teemapüstitus oli pärimuskultuuri toimimisviiside suhtes rohkem keskmes. Loe edasi “Mida tähendab avatud rahvusvaheline rahvuslikkus?”

Angela Merkeli edu saladused

USA majandusajakiri Forbes koostab igal aastal maailma võimukaimate naiste nimekirja, mida on 2006. aastast saadik juhtinud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel (välja arvatud 2010. aastal, kui see tiitel anti Michelle Obamale). Taolised nimekirjad on küll alati veidi subjektiivsed, kuid väitega, et Merkel kuulub juba pikemat aega maailma mõjukaimate naiste hulka, on raske vaielda.
Loe edasi “Angela Merkeli edu saladused”

“Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!”

Sel laupäeval toimub üle kümne aasta Eestis pride’i marss. Riikides, kus LGBT uhkust ja õigusi on aastakümneid just marsiga tähistatud, on see kujunenud üleüldiseks värviliseks peoks ja turismiatraktsiooniks. Üritused läänes on ära teeninud ka kriitikat, sest kus olid need toetavad sõbralikud ettevõtted enne seda, kui vikerkaare sai raha teenima panna? Meil mail tuleb aga endiselt astuda välja väärika eksisteerimise ja aktsepteerimise eest ühiskonnas. Mina pole Eestis ühelgi pride’i marsil käinud, sest perioodil, kui ma end kogukonna liikmena identifitseerinud olen, pole marsse lihtsalt toimunud. Laupäevane LGBT+ kogukonna marss on Eestis viies. Loe edasi ““Me poleks kunagi pidanud tänavalt ära minema!””

Lõpuaktuste tabavaim ehk traditsioonilised pereväärtused kui eufemism naistepõlgusele

Ma olen Manchesteri ülikooli õppejõud ja lõpuaktused on kahtlemata üks mu töö meeliülendavamaid osi: tudengid 160st riigist tähistamas olulist verstaposti oma akadeemilises elus; uhkusest pakatavad vanemad, toetavad sõbrad ja meie, väärikates talaarides õppejõud koos jagamas seda erilist ja kauaoodatud hetke. Loe edasi “Lõpuaktuste tabavaim ehk traditsioonilised pereväärtused kui eufemism naistepõlgusele”

iO Tillett Wright: argielus ei mõjuta meid niivõrd seadused, kuivõrd teiste inimeste suhtumine

iO Tillett Wright on kunstnik, aktivist, kirjanik, kõneleja ja näitleja, kelle tööd on seotud soolise ja seksuaalse identiteediga. Kuueaastaselt otsustas iO, et ta on poiss. Kaheksa aastat elas ta nii, et mitte keegi teda ümbritsevatest inimestest – ei õpetajad, sõbrad, ega sõprade vanemad – teadnud, et tegelikult on ta tüdruk. Ei teadnud ka filmirežissöörid, kellega ta lapsnäitlejana poisse mängides koos töötas. 14-aastasena otsustas ta proovida elu naisena ja armus kordamööda naistesse ja meestesse. Tema TED-kõnet “Fifty Shades of Gay” on praeguseks vaadatud rohkem kui 2,6 miljonit korda. Feministeerium vestles iOga identiteetidest, transkultuurist, aktivismist ja sellest, et oluline ei ole, mis poliitikud meid juhivad, vaid millised inimesed me ise oleme. Loe edasi “iO Tillett Wright: argielus ei mõjuta meid niivõrd seadused, kuivõrd teiste inimeste suhtumine”

Abordist hinnanguteta

Abordi tegemise õigust piiravad hoiakud ja seadused on aktuaalsed kõikjal maailmas, näiteks Poolas seoses konservatiivsete seaduseelnõudega või USAs seoses rahastuse kärpimisega organisatsioonidele, mis raseduse katkestamise kohta infot jagavad. Ikka ja jälle mängitakse ideedega, mis on ajalooliselt näidanud oma kahjulikkust inimeste elu(kvaliteedi) hinnaga. Ehkki igal üksikisikul on õigus ennast puudutavaid otsuseid langetada lähtuvalt oma tõekspidamistest, peame vajalikuks käsitleda aborti seksuaal- ja reproduktiivõiguslikust vaatenurgast, mitte subjektiivsest moraalsest aspektist. Loe edasi “Abordist hinnanguteta”

The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis

Artiklit on 25.05 täiendatud Liisa Pakosta vastulausega (lõpus).
Kui
The Handmaid’s Tale’i treiler esimest korda avalikkuse ette jõudis, pidasid Trumpi nördinud toetajad seriaali vasakpoolsete järjekordseks katseks keerata rahvas uue presidendi vastu. Atwood pidi neile teatama, et seriaali aluseks olev romaan ilmus esimest korda 1985. aastal, sügaval Reagani ajastul. Kui ma hiljuti romaani lugesin ja seriaali esimesi osasid vaatasin, mõtlesin pigem kui aktuaalne see lugu on Eestis.  Loe edasi “The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis”

Emadepäeva ümbritsev pühaduse aura ei peida valukohti

Jõudsalt emadepäeva poole rühkides oleme peaaegu finišisse jõudnud. Homme peaks saabuma emaelu kõrghetk – kodudes antakse üle ebakindla lapsekäega joonistatud kaardikesi, kingitakse kauneid kevadõisi ja köögi on ajutiselt üle võtnud teised pereliikmed, mitte emad. Nii näeb emadepäev välja ideaalpildis. Loe edasi “Emadepäeva ümbritsev pühaduse aura ei peida valukohti”

EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Feministeerium kohtus Eestit külastanud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) direktori Virginija Langbakkiga ja uuris, kuidas Eestil läheb, millised on Euroopa trendid, kas parempopulism ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat mõjutab ning küsis head nõu nii valitsusele kui ka kodanikuühendustele. Loe edasi “EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas”

Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää

President Kersti Kaljulaid rääkis ENUTi 20. aastapäeva konverentsil peetud kõnes, et näiteks Prantsusmaal vähendatakse erakondadele riiklikult makstavaid toetusi, kui nende nimekirjas on naised alaesindatud. Feministeerium avaldab kõne tervikuna. Loe edasi “Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää”

Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes

2016. aasta juunis kaitsesin magistritööd „Sugude kujutamine „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ näidetes“. Töö eesmärk oli anda ülevaade, kuidas kujutatakse 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes sugusid, aga ka juhtida uue, eesti keele instituudi järgi 2018. aastal ilmuva ÕSi eel selle koostajate tähelepanu näitelausetele, mida võiks muuta. Miks muuta? Loe edasi “Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes”

Ärge nülgige mult nahka!

Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla. See komme eksisteerib kogu maailmas, olles patriarhaadi lahutamatu osa. Ka diskussioonid, kas naine ikka peab pärast abielu võtma mehe perekonnanime, kuuluvad feminismi sfääris kindlasti raskemate kilda. Osad leiavad, et tegemist on seksistliku kombega, teised aga reageerivad sellele tonnijagu vastuväidetega. Loe edasi “Ärge nülgige mult nahka!”