Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää

President Kersti Kaljulaid rääkis ENUTi 20. aastapäeva konverentsil peetud kõnes, et näiteks Prantsusmaal vähendatakse erakondadele riiklikult makstavaid toetusi, kui nende nimekirjas on naised alaesindatud. Feministeerium avaldab kõne tervikuna. Loe edasi “Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää”

Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes

2016. aasta juunis kaitsesin magistritööd „Sugude kujutamine „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ näidetes“. Töö eesmärk oli anda ülevaade, kuidas kujutatakse 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes sugusid, aga ka juhtida uue, eesti keele instituudi järgi 2018. aastal ilmuva ÕSi eel selle koostajate tähelepanu näitelausetele, mida võiks muuta. Miks muuta? Loe edasi “Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes”

Ärge nülgige mult nahka!

Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla. See komme eksisteerib kogu maailmas, olles patriarhaadi lahutamatu osa. Ka diskussioonid, kas naine ikka peab pärast abielu võtma mehe perekonnanime, kuuluvad feminismi sfääris kindlasti raskemate kilda. Osad leiavad, et tegemist on seksistliku kombega, teised aga reageerivad sellele tonnijagu vastuväidetega. Loe edasi “Ärge nülgige mult nahka!”

Kuidas ma oma tütrele Kõu nimeks panin

Kui Hiie sündis, tekkis meil kohalikus vallavalitsuses mure, sest esiteks pidi kontrollima, kas Hiie on ikka päris nimi, ja teiseks, tema teine nimi Ing ei kajastunud nimeregistris, seega seda panna nagu ei oleks tohtinudki. Vend Vessega seda probleemi meil ei tekkinud, imestati pisut, aga mõned sellenimelised olid täitsa olemas. Hiie puhul ei piisanud sellest, et Henrik Visnapuu temanimelisele neiule kirja oli saatnud kunagi (“Esimene kiri Ingile“), aga kui guugeldades leidsin Õhtulehe artikli, kus oli muuseas ära märgitud Yoko Alendri tütre nimi (Herta Ing), siis leebuti. Kui juba Õhtuleht kirjutab, ju siis nimeregister lihtsalt eksib.

Loe edasi “Kuidas ma oma tütrele Kõu nimeks panin”

8 pilti Eesti naiste kongressilt

3. märtsil toimus rahvusraamatukogus järjekorras seitsmes naiskongress, korraldajaks Eesti Naisliit Siiri Oviiriga eesotsas. Esimesest naiste kongressist möödub selle aasta kevadel sada aastat, kuni Eesti okupeerimiseni oli naiskongresside juhatajaks Marie Reisik, kelle sünnist möödus tänavu veebruaris 130 aastat. Eestimaa naiste kongresside traditsioon on naiste jätkusuutliku poliitilise platvormina arvestatav ajalooline nähtus ja sellel on ühiskonnas oma kindel koht. Loe edasi “8 pilti Eesti naiste kongressilt”

100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil

100 aastat on Eestis räägitud perevägivallast ja sellest, kuidas alkoholismiga võitlemine aitab perevägivalla vastu. 100 aastat on naised pidanud skandeerima, kui oluline on naiste esindatus suurte poliitiliste otsuste tegemise ja ilmaelu juhtimise juures. 100 aastat on tulnud rääkida, et kõigile lastele, naistele ja meestele peab kestvuse huvides olema võrdselt kättesaadav haridus, meditsiin ja turvaline kodu. Loe edasi “100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil”

Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Mitmekesisus Jaapanis: vaenu õhutamisest ja hafudest

Jaapan on enese avamise lävel – 2020. aasta suveolümpia annab hoogu vilkale kinnisvaraarendusele ja ettevalmistusele teenindusvaldkonnas, et võõrustada kasvavat välisturistide hulka. Riiki, mis igal aastal oli sadu tuhandeid välisturiste enda juurde meelitanud, tabas 2011. aasta Kirde-Jaapani tsunami tõttu tekkinud keskkonnakahjustuste tagajärjel märkimisväärne mõõn turismivaldkonnas. Viibisin tol ajal üliõpilasvahetusprogrammiga Tokyos ja nägin, kuidas ka välistudengite populatsioon ülikoolilinnakus märgatavalt kahanes. Loe edasi “Mitmekesisus Jaapanis: vaenu õhutamisest ja hafudest”