iO Tillett Wright: argielus ei mõjuta meid niivõrd seadused, kuivõrd teiste inimeste suhtumine

iO Tillett Wright on kunstnik, aktivist, kirjanik, kõneleja ja näitleja, kelle tööd on seotud soolise ja seksuaalse identiteediga. Kuueaastaselt otsustas iO, et ta on poiss. Kaheksa aastat elas ta nii, et mitte keegi teda ümbritsevatest inimestest – ei õpetajad, sõbrad, ega sõprade vanemad – teadnud, et tegelikult on ta tüdruk. Ei teadnud ka filmirežissöörid, kellega ta lapsnäitlejana poisse mängides koos töötas. 14-aastasena otsustas ta proovida elu naisena ja armus kordamööda naistesse ja meestesse. Tema TED-kõnet “Fifty Shades of Gay” on praeguseks vaadatud rohkem kui 2,6 miljonit korda. Feministeerium vestles iOga identiteetidest, transkultuurist, aktivismist ja sellest, et oluline ei ole, mis poliitikud meid juhivad, vaid millised inimesed me ise oleme. Loe edasi “iO Tillett Wright: argielus ei mõjuta meid niivõrd seadused, kuivõrd teiste inimeste suhtumine”

Abordist hinnanguteta

Abordi tegemise õigust piiravad hoiakud ja seadused on aktuaalsed kõikjal maailmas, näiteks Poolas seoses konservatiivsete seaduseelnõudega või USAs seoses rahastuse kärpimisega organisatsioonidele, mis raseduse katkestamise kohta infot jagavad. Ikka ja jälle mängitakse ideedega, mis on ajalooliselt näidanud oma kahjulikkust inimeste elu(kvaliteedi) hinnaga. Ehkki igal üksikisikul on õigus ennast puudutavaid otsuseid langetada lähtuvalt oma tõekspidamistest, peame vajalikuks käsitleda aborti seksuaal- ja reproduktiivõiguslikust vaatenurgast, mitte subjektiivsest moraalsest aspektist. Loe edasi “Abordist hinnanguteta”

The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis

Artiklit on 25.05 täiendatud Liisa Pakosta vastulausega (lõpus).
Kui
The Handmaid’s Tale’i treiler esimest korda avalikkuse ette jõudis, pidasid Trumpi nördinud toetajad seriaali vasakpoolsete järjekordseks katseks keerata rahvas uue presidendi vastu. Atwood pidi neile teatama, et seriaali aluseks olev romaan ilmus esimest korda 1985. aastal, sügaval Reagani ajastul. Kui ma hiljuti romaani lugesin ja seriaali esimesi osasid vaatasin, mõtlesin pigem kui aktuaalne see lugu on Eestis.  Loe edasi “The Handmaid’s Tale – kõhedusttekitavalt aktuaalne ka Eestis”

Emadepäeva ümbritsev pühaduse aura ei peida valukohti

Jõudsalt emadepäeva poole rühkides oleme peaaegu finišisse jõudnud. Homme peaks saabuma emaelu kõrghetk – kodudes antakse üle ebakindla lapsekäega joonistatud kaardikesi, kingitakse kauneid kevadõisi ja köögi on ajutiselt üle võtnud teised pereliikmed, mitte emad. Nii näeb emadepäev välja ideaalpildis. Loe edasi “Emadepäeva ümbritsev pühaduse aura ei peida valukohti”

EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas

Feministeerium kohtus Eestit külastanud Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) direktori Virginija Langbakkiga ja uuris, kuidas Eestil läheb, millised on Euroopa trendid, kas parempopulism ka soolise võrdõiguslikkuse poliitikat mõjutab ning küsis head nõu nii valitsusele kui ka kodanikuühendustele. Loe edasi “EIGE: näeme tagasilööke soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas”

Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää

President Kersti Kaljulaid rääkis ENUTi 20. aastapäeva konverentsil peetud kõnes, et näiteks Prantsusmaal vähendatakse erakondadele riiklikult makstavaid toetusi, kui nende nimekirjas on naised alaesindatud. Feministeerium avaldab kõne tervikuna. Loe edasi “Kersti Kaljulaid: presidendi allkirja taha võrdse kohtlemise meetmed kindlasti ei jää”

Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes

2016. aasta juunis kaitsesin magistritööd „Sugude kujutamine „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ näidetes“. Töö eesmärk oli anda ülevaade, kuidas kujutatakse 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes sugusid, aga ka juhtida uue, eesti keele instituudi järgi 2018. aastal ilmuva ÕSi eel selle koostajate tähelepanu näitelausetele, mida võiks muuta. Miks muuta? Loe edasi “Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes”

Ärge nülgige mult nahka!

Sajandite tagusest ajast saati on meie ühiskonnas kombeks ühendada perekond ühe, nimelt mehe perekonnanime alla. See komme eksisteerib kogu maailmas, olles patriarhaadi lahutamatu osa. Ka diskussioonid, kas naine ikka peab pärast abielu võtma mehe perekonnanime, kuuluvad feminismi sfääris kindlasti raskemate kilda. Osad leiavad, et tegemist on seksistliku kombega, teised aga reageerivad sellele tonnijagu vastuväidetega. Loe edasi “Ärge nülgige mult nahka!”

Kuidas ma oma tütrele Kõu nimeks panin

Kui Hiie sündis, tekkis meil kohalikus vallavalitsuses mure, sest esiteks pidi kontrollima, kas Hiie on ikka päris nimi, ja teiseks, tema teine nimi Ing ei kajastunud nimeregistris, seega seda panna nagu ei oleks tohtinudki. Vend Vessega seda probleemi meil ei tekkinud, imestati pisut, aga mõned sellenimelised olid täitsa olemas. Hiie puhul ei piisanud sellest, et Henrik Visnapuu temanimelisele neiule kirja oli saatnud kunagi (“Esimene kiri Ingile“), aga kui guugeldades leidsin Õhtulehe artikli, kus oli muuseas ära märgitud Yoko Alendri tütre nimi (Herta Ing), siis leebuti. Kui juba Õhtuleht kirjutab, ju siis nimeregister lihtsalt eksib.

Loe edasi “Kuidas ma oma tütrele Kõu nimeks panin”

8 pilti Eesti naiste kongressilt

3. märtsil toimus rahvusraamatukogus järjekorras seitsmes naiskongress, korraldajaks Eesti Naisliit Siiri Oviiriga eesotsas. Esimesest naiste kongressist möödub selle aasta kevadel sada aastat, kuni Eesti okupeerimiseni oli naiskongresside juhatajaks Marie Reisik, kelle sünnist möödus tänavu veebruaris 130 aastat. Eestimaa naiste kongresside traditsioon on naiste jätkusuutliku poliitilise platvormina arvestatav ajalooline nähtus ja sellel on ühiskonnas oma kindel koht. Loe edasi “8 pilti Eesti naiste kongressilt”

100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil

100 aastat on Eestis räägitud perevägivallast ja sellest, kuidas alkoholismiga võitlemine aitab perevägivalla vastu. 100 aastat on naised pidanud skandeerima, kui oluline on naiste esindatus suurte poliitiliste otsuste tegemise ja ilmaelu juhtimise juures. 100 aastat on tulnud rääkida, et kõigile lastele, naistele ja meestele peab kestvuse huvides olema võrdselt kättesaadav haridus, meditsiin ja turvaline kodu. Loe edasi “100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil”

Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”