Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”

Lootuse kaitseks lootusetuse ajal

Eelmise aasta lõpus ei olnud ma ainus, kes küsis: kuidas see on võimalik? Kuidas on võimalik, et demokraatlikel valimistel võidutseb labasus, viha ja näkku valetamine? Umbes samal ajal teatas üks mu lemmikautoreid, keskkonnaaktivist Rebecca Solnit, kes on muuhulgas kirjutanud suurepärase essee “Men Explain Things To Me”, et jagab oma kogumikku “Hope in the Dark” tasuta*. Laadisin selle e-lugerisse, aga ei avanud seda mitu nädalat. Ma ei kujutanud hästi ette, mis võiks lootust anda olukorras, kus väga ei taha enam ühte planeeti teiste inimestega jagada. Jaanuari lõpus, kui Trump ametisse vannutati, võtsin raamatu lõpuks kätte.

Loe edasi “Lootuse kaitseks lootusetuse ajal”

Mitmekesisus Jaapanis: vaenu õhutamisest ja hafudest

Jaapan on enese avamise lävel – 2020. aasta suveolümpia annab hoogu vilkale kinnisvaraarendusele ja ettevalmistusele teenindusvaldkonnas, et võõrustada kasvavat välisturistide hulka. Riiki, mis igal aastal oli sadu tuhandeid välisturiste enda juurde meelitanud, tabas 2011. aasta Kirde-Jaapani tsunami tõttu tekkinud keskkonnakahjustuste tagajärjel märkimisväärne mõõn turismivaldkonnas. Viibisin tol ajal üliõpilasvahetusprogrammiga Tokyos ja nägin, kuidas ka välistudengite populatsioon ülikoolilinnakus märgatavalt kahanes. Loe edasi “Mitmekesisus Jaapanis: vaenu õhutamisest ja hafudest”

Naiste hääl – mida see tähendab folgi kontekstis?

Olen aastaid vaadanud oma vana armsat subkultuuri, pärimusmuusikat ja mõelnud, mida sellest kõigest arvata. Minu ühed olulisimad kogemused ja teadmised noor naine olemisest, muusikast, liikumisest, filosoofiast, elukaarest, romantikast, hingepiinade väljendamisest, eneseväärikusest ja igasuguste eri tüüpide vahelisest solidaarsusest pärinevad pärimusmuusikute subkultuurist. Loe edasi “Naiste hääl – mida see tähendab folgi kontekstis?”

Mamikon Hovsepyan: “Armeenia LGBT liikumise probleem on sisemine homofoobia.”

Armeenias on täna pingeline, sest eri grupid nõuavad üha jõulisemalt, et poliitikud neid viimaks kuulda võtaksid. LGBT organisatsiooni Pink Armenia üks vedajaid Mamikon Hovsepyan avab armeenia LGBT liikumise tagamaid ning räägib, milliste probleemidega erinevad vähemused Armeenias põrkuvad.

Loe edasi “Mamikon Hovsepyan: “Armeenia LGBT liikumise probleem on sisemine homofoobia.””

Vastulause Maarja Vaino artiklile (PM 15.06.2016). Sooneutraalsuse tont kummitab jälle

Kui pidada kahesoolist soosüsteemi inimkonna muutumatuks põhialuseks, siis tekib õigustatud küsimus, millist ajajärku ja maailmajagu Maarja Vaino (PM 15.06.16) inimkonnana defineerib ja keda ta sellest välja jätab. On fakt, et läbi ajaloo ja eri kultuuriruumide on esinenud ja esineb praegugi muid viise soolisuse mõtestamiseks peale selle, mis on normiks tänapäevastes õhtumaa ühiskondades. Kahel üksteisele vastanduval ja seeläbi teineteist täiendaval sookategoorial põhinev süsteem ei ole aegadeülene ja selle taastootmine on vaid üks võimalik inimolemuse mõtestamise viis. Loe edasi “Vastulause Maarja Vaino artiklile (PM 15.06.2016). Sooneutraalsuse tont kummitab jälle”

Vähemusena vähemusi sildistades

Ma eksin. Sest ma olen osa süsteemist, mis mind kasvatas. Eksivad ka mu vanemad, õpetajad, parimad sõbrannad ja iidolid, aga see on teisejärguline. Minus, neis ja veel suures rahvahulgas elavad eelarvamused. Nimelt, iga inimene sünnib puhtana, aga keskkond pole seda, vaid lahterdab inimesi normisiseseks ja -väliseks. Nii kogeb inimene esimesest eluhetkest alates normide diktaati. Loe edasi “Vähemusena vähemusi sildistades”

Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus

Aro Velmet kirjutab viimases Õpetajate Lehes, kuidas Tartu ülikooli juhtiv loodusteadlane võttis mõne nädala eest Instanbuli konventsiooni teemal sõna kohaliku poliitiku avalikul sotsiaalmeediaseinal. Seinal lahti rullunud arutelu inspireeris 38 akadeemilises maailmas tegutsejat saatma rahvusülikooli juhtidele kirja, mille avaldame täies mahus koos Tartu ülikooli vastusega.
Loe edasi “Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus”