Miks marssisid Uganda politseinikud kontsakingadel?

Eelmise aasta lõpus kõndis mõnikümmend Uganda meessoost politseinikku punastel kontsakingadel, käekotid käevangus, pealinna Kampala tänavatel, et juhtida tähelepanu naistevastasele vägivallale. Pooleteise aasta eest arreteeris Uganda politsei naissoost opositsioonipoliitiku Zaina Fatuma ning kiskus ta selle käigus alandamiseks paljaks. Loe edasi “Miks marssisid Uganda politseinikud kontsakingadel?”

Miks ma ikka veel kardan rääkida?

Hoiatus! Artikli sisu võib olla häiriv!

Vene- ja ukrainakeelses internetikeskkonnas koguvad üha suuremat populaarsust hashtag’id #MaEiKardaRääkida, tõlgituna ka inglise keelde #IAmNotAfraid. Nimelt kirjutas ukraina ajakirjanik Anastassia Melnitšenko, kuidas teda alates kuuendast eluaasast seksuaalselt ära kasutati, ja kutsus teisigi tüdrukuid oma lugusid jagama. Loe edasi “Miks ma ikka veel kardan rääkida?”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 4 on Raivo Mänd!

Raivo Mänd on Tartu Ülikooli professor, zooloog ja naistevastase vägivalla spetsialist, nagu paljud tänavused kandidaadid. Raivole meeldib lisaks naistudengite kehade kommenteerimisele käia sotsiaalmeedias naisi õpetamas, kuidas võtta asju “emotsioonideta” ja “objektiivselt”. Nagu tema seda teeb: Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 4 on Raivo Mänd!”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 2 on Martin Helme!

Martin Helme on riigikogu liige ja naistevastase vägivalla spetsialist. Ka temale teeb muret Istanbuli konventsioon, mille eesmärgiks on naistevastase vägivalla vastu võitlemine. Erinevalt esimesest kandidaadist, Hendrik Toomperest, teeb Helme ärevaks peaaegu kõik: pagulased, “ühiskondlikult kahjulikud elemendid” (ehk 27-aastased lastetud naised), 15-aastased tüdrukud, kes tahavad karjäärile keskenduda, “feministlik doktriin” ja loomulikult naistevastase vägivalla konventsioon. Viimase võtab ta kokku kuldsete sõnadega: Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 2 on Martin Helme!”

Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 1 on Hendrik Toompere!

Alanud on 2016. aasta šovinistide kandidaatide ülesseadmine. Aasta esimestel kuudel lootsime, et saame 2016. aastal raskest tööst puhata ja kandidaate eriti ei teki. Nüüd on selge, et konkurss on sedavõrd populaarne, et tiitlile jookstakse tormi ja käised tuleb üles käärida. Korraldasime šovinistitalgud ja tutvustame nüüd parimaid kandidaate, ükshaaval. Loe edasi “Aasta šovinisti valimised: kandidaat nr 1 on Hendrik Toompere!”

Miks me ei taha näha vägivallatsejat?

Üks mees mõisteti kümneks aastaks trellide taha, sest ta ründas oma naist tüli käigus ning peksis ta surnuks; teine pussitas, valas kütusega üle ja pani põlema lapseootel tüdruksõbra, sest ei olnud valmis isaks saama; kolmas mees lõi naist rusikaga näkku, peksis harjavarrega, võttis elektrijuhtme ning andis sellega elektrilööke; neljas mees viskas talumaja aknast sisse süütevedeliku pudeli ja süütas naise vanematekodu. Loe edasi “Miks me ei taha näha vägivallatsejat?”

Kuidas leida oma tõeline potents: 5 soovitust Odini sõdalastele

Elevusega oleme jälginud viimase aja pöördelisi sündmusi. Suured saagad on jõudnud trolloloogide rõõmuks akadeemia seinte vahelt tänavatele. Kõik viitab sellele, et tulemas on ühiskondlik murrang.  Lõpuks ometi on rehvi- ja bemmivennad, keskeakriisis härrased ning vähest kasutust leidnud aga see-eest potentsiaalikad isased leidmas tõelist aktivismi ja ühiskonna edendamise kullasoont.   Loe edasi “Kuidas leida oma tõeline potents: 5 soovitust Odini sõdalastele”

Milleks eelnõu 107 OE? Kuus lugemissoovitust

Marianne Mikko andis riigikogule üle 53 saadiku allkirja kandva otsuse eelnõu, mille alusel moodustab parlament oma probleemkomisjoni ühiskonnas levinud soolise võrdõiguslikkuse probleemide läbitöötamiseks. Eelmisel esmaspäeval tegi põhiseaduskomisjon ettepaneku võtta eelnõu 107 OE 10. novembril toimuva täiskogu istungi päevakorda. Mida eelnõu taotleb ja miks see tähtis on?

Loe edasi “Milleks eelnõu 107 OE? Kuus lugemissoovitust”

Numbrid, objektiivsed tõed ja ründav krokodill

Üks PowerPointi slaid teise järel, üks graafik kirjum kui teine. Kõvasti värve, protsente, geomeetrilisi kujundeid ja riigilühendeid. Ilusaks on seda kõike raske nimetada, ent kõik on puhas, korrektne. Ametlik. Need on paremad, selgemad, täpsemad andmed kui 2010. aasta omad, öeldakse uhkusenoot hääles, ja vastu vaatavad sama kurvad protsendid. Loe edasi “Numbrid, objektiivsed tõed ja ründav krokodill”

Kas õigus olla sildistatud on inimõigus?

Hiljuti ilmus Feministeeriumi veebilehel mõtteavaldus prostitutsiooni seadustamise teemal. Valdkonna eksperdina tunnen, et ei saa nõustuda kõikide sealsete seisukohtadega ja teema vajab veel selgitusi. Amnesty resolutsiooni soovituste kohta võib öelda, et riigi käitumine prostitutsiooni kaasatud naiste suhtes ongi suuresti selline, nagu seal soovitatud on. Loe edasi “Kas õigus olla sildistatud on inimõigus?”

Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis. Lahendused

Vabakutseline ajakirjanik Anna-Maria Penu uurib, mis seisus on lähisuhtevägivalla adresseerimine Eestis. Avaldame artikli kahes osas, eelmisel nädalal rääkisime statistikast, seekord keskendume lahendustele.

Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist on karistusseadustiku § 121 kohaselt vägivald lähedase suhtes nn koosseisuline tunnus, mis tähendab seda, et paragrahvis endas on see tunnus välja toodud. Loe edasi “Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis. Lahendused”

Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis

Vabakutseline ajakirjanik Anna-Maria Penu uurib, mis seisus on lähisuhtevägivalla adresseerimine Eestis. Avaldame artikli kahes osas, lahendusi otsime järgmisel nädalal. Loe teist osa siit.

See pole kohvilaua jutt. Sellest ei räägita meedias ega juuksuris, sageli ei tunnistata toimunut isegi oma lähedastele. Teema tõstatamine paneb inimesi võpatama, pead vangutama või vaikima, pilgus peegeldumas õud. Sest rääkimine vägistamisest abielus, kooselus, lähisuhtes on endiselt tabu.

Loe edasi “Kodurahu huvides. Lähisuhtevägivallast Eestis”

Türgi feminist Nevin Öztop: “Lesbi ei saa olla vaba, kui kurd ei saa kõnelda oma keelt.”

Türgi kohta levib palju stereotüüpe ja sellest on kahju. Sellest hiigelsuurest riigist tuleb nii Nobeli laureaatidest kirjanikke kui ka tipptasemel teadlasi. Türgis on ka tugev inimõiguste liikumine. Lähis-Ida, Balkanite ja Põhja-Aafrika rahvusvahelise solidaarsuse liikumist korraldav Nevin Öztop avab tagamaid. Loe edasi “Türgi feminist Nevin Öztop: “Lesbi ei saa olla vaba, kui kurd ei saa kõnelda oma keelt.””