Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika juhi Agnes Einmani sõnul leiab värskest soolise võrdõiguslikkuse monitooringust kinnitust, et teadlikkus soolisest diskrimineerimisest töökohal on paranenud ja traditsioonilisi soorolle õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses. Samas tunnetatakse naiste positsiooni ühiskonnas halvemana ning laste kasvatamisel peetakse endiselt oluliseks soostereotüüpsete oskuste ja omaduste õpetamist. Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp leiab, et riigihangete killustav süsteem raskendab Eestis täpsete ja põhjalike teadmiste kogumist, eriti olukorras, kus üks ainus asi võib ühiskonnas päevapealt arvamusi muuta. Loe edasi “Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt”

8 pilti Eesti naiste kongressilt

3. märtsil toimus rahvusraamatukogus järjekorras seitsmes naiskongress, korraldajaks Eesti Naisliit Siiri Oviiriga eesotsas. Esimesest naiste kongressist möödub selle aasta kevadel sada aastat, kuni Eesti okupeerimiseni oli naiskongresside juhatajaks Marie Reisik, kelle sünnist möödus tänavu veebruaris 130 aastat. Eestimaa naiste kongresside traditsioon on naiste jätkusuutliku poliitilise platvormina arvestatav ajalooline nähtus ja sellel on ühiskonnas oma kindel koht. Loe edasi “8 pilti Eesti naiste kongressilt”

100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil

100 aastat on Eestis räägitud perevägivallast ja sellest, kuidas alkoholismiga võitlemine aitab perevägivalla vastu. 100 aastat on naised pidanud skandeerima, kui oluline on naiste esindatus suurte poliitiliste otsuste tegemise ja ilmaelu juhtimise juures. 100 aastat on tulnud rääkida, et kõigile lastele, naistele ja meestele peab kestvuse huvides olema võrdselt kättesaadav haridus, meditsiin ja turvaline kodu. Loe edasi “100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil”

Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”

Vähemusena vähemusi sildistades

Ma eksin. Sest ma olen osa süsteemist, mis mind kasvatas. Eksivad ka mu vanemad, õpetajad, parimad sõbrannad ja iidolid, aga see on teisejärguline. Minus, neis ja veel suures rahvahulgas elavad eelarvamused. Nimelt, iga inimene sünnib puhtana, aga keskkond pole seda, vaid lahterdab inimesi normisiseseks ja -väliseks. Nii kogeb inimene esimesest eluhetkest alates normide diktaati. Loe edasi “Vähemusena vähemusi sildistades”

Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus

Aro Velmet kirjutab viimases Õpetajate Lehes, kuidas Tartu ülikooli juhtiv loodusteadlane võttis mõne nädala eest Instanbuli konventsiooni teemal sõna kohaliku poliitiku avalikul sotsiaalmeediaseinal. Seinal lahti rullunud arutelu inspireeris 38 akadeemilises maailmas tegutsejat saatma rahvusülikooli juhtidele kirja, mille avaldame täies mahus koos Tartu ülikooli vastusega.
Loe edasi “Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus”

Kuidas mõjutavad soostereotüübid noorte karjäärivalikuid?

Soolise palgalõhe probleemist saame rääkida siis, kui samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu põhjendamatult. Sooline palgalõhe on seotud soostereotüüpsete hoiakute ja arusaamadega. Stereotüübid on üheülbalised üldistused, mis seostavad üksikisiku teatud omadusi ja võimeid tema sooga, ehitades üles lihtsustatud kujutelmasid, mille järgi „mehed on niisugused“ ja „naised on naasugused“ või „õige mees/naine peab olema selline“. Loe edasi “Kuidas mõjutavad soostereotüübid noorte karjäärivalikuid?”

3 kiiret küsimust: mitmekesisuse ekspert Lisa Ann Cooper

Aprilli alguses korraldasid Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti mitmekesisuse võrgustik mitmekesisuse kokkulepe seminari, kus räägiti töö-, pere- ja eraelu tasakaalust. Seminari peaesineja oli mitmekesisuse juhtimise valdkonna tippekspert Lisa Ann Cooper Norrast, kes rääkis enda kogemustest ettevõtete mitmekesisuse nõustamisel. Küsisime temalt kolm kiiret küsimust. Loe edasi “3 kiiret küsimust: mitmekesisuse ekspert Lisa Ann Cooper”

#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks

Märtsis andis vastutustundlikele äritavadele pühendunud ÜRO organisatsioon lubaduse, et ei osale enam mitte kunagi ainult meesesinejatest koosnevatel aruteludel. ÜRO Global Compacti tegevjuht Lise Kingo teatas, et organisatsiooni 80 töötajat ei tee kaasa ega korralda enam arutelusid, milles osalevad ainult mehed ning soovitas eesmärgiga ühineda ka oma 8500 liikmesorganisatsioonil, kirjutab Huffington Post. Loe edasi “#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks”

3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda

Tegime intervjuu Tallinn Music Weeki külastanud europarlamentäär Julia Redaga, kes on sinna valitud Saksamaalt ning esindab seal piraadiliikumist, mida ta iseloomustab kui „noort ülemaailmset liikumist, mis ühendab inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia kasutamine saab meid kõiki võimestada”. Julia on Euroopa Parlamendi Greens/EFA fraktsiooni asepresident. Loe edasi “3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda”

Pakosta juhitud voliniku büroo: tagasiminek 100 aastat

Rootsi peaminister Stefan Löfven pidas video vahendusel väga huvitava naistepäevakõne, kus rääkis sotsiaaldemokraatide osast rahvusvahelise naistepäeva traditsiooni tekkes ja naiste õiguste kujunemisloost Rootsis. Naiste õigustega ei saa valitsuses tegelda ainult naistepäeval, vaid selle eest tuleb võidelda iga päev, kinnitas Löfven. Loe edasi “Pakosta juhitud voliniku büroo: tagasiminek 100 aastat”

“Kaunid hetked perega” ehk pühadestressi maandamisest

Milline on kõige harjumuspärasem jõulumeeleolu? Kirjeldaksin seda kui ärevat alarmpasunahüüdu, mis moondub advendiverstapostide möödudes ja punase kalendrinädala saabudes põgenemistungiks etnorahvuslikult pakendatud „pühaderahu“ eest (loe: olgu see Vahemeri põgenike surnukehadest jõuluõhtuks puhtaks küüritud!). Loe edasi ““Kaunid hetked perega” ehk pühadestressi maandamisest”

Viga otsi endast, mitte süsteemist

Viimasel ajal edukate naiste sõnavõtte lugedes on ilmne, et Eestis on välja kujunenud oma liberaalfeminismi “Lean In-i”* põlvkond. Need on naised, kes on end üles töötanud neoliberalistliku süsteemi reegleid järgides. Teistele naistele jagavad nad sageli soovitust proovida paremini, sest selles peituvat edu võti. Loe edasi “Viga otsi endast, mitte süsteemist”