Ära helista mulle

„Miks sul üldse telefon on, kui sa kõnesid vastu ei võta?“ nõuavad minu käest vahel isegi mulle kõige lähedasemad inimesed, kes loogika järgi võiksid selle küsimuse vastust juba teada. Helisev telefon, eriti kui ekraanile ilmub võõras number, on mulle minevikus tekitanud piisavalt ärevushooge, ebamugavust ja süütunnet, seega suhtun sellesse ettevaatusega. Loe edasi “Ära helista mulle”

Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes

2016. aasta juunis kaitsesin magistritööd „Sugude kujutamine „Eesti õigekeelsussõnaraamatu ÕS 2013“ näidetes“. Töö eesmärk oli anda ülevaade, kuidas kujutatakse 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes sugusid, aga ka juhtida uue, eesti keele instituudi järgi 2018. aastal ilmuva ÕSi eel selle koostajate tähelepanu näitelausetele, mida võiks muuta. Miks muuta? Loe edasi “Sugude kujutamisest 2013. aasta õigekeelsussõnaraamatu näidetes”

Telepurgis Onu Heinodega

Sattusin eile telepurki koos Onu Heinodega ja väikse seltskonna feministidega. Esmalt tehti mulle kiiresti selgeks, et esimeses reas, kuhu ma algul end istuma sättisin, ma ikkagi istuda ei tohi, sest “mehi võiks rohkem näha olla”. Olgu nii, küllakutsujaga ei sobi vaielda. Sobivam variant oli teletiimi arvates panna esimesse ritta istuma üks naine kahe mehe vahele. Ja loomulikult said need naised olla ainult need kõige olulisemad ja tuntumad saalis, eestkõnelejad, kutsutud väitlejad. Mõistsin oma kohta ja pugesin tahapoole. Ühtlasi sain endale tähtsa mikrofonihoidja rolli. Loe edasi “Telepurgis Onu Heinodega”

Inimõigused on loomade õigused

Peter Thatchell kirjutab, et loomade väärkohtlemine ei ole rohkem õigustatud kui inimeste väärkohtlemine. Meie moraalseks proovikiviks on tajumisvõime, mitte liigiline kuuluvus ning “inimesed ennekõike” ideoloogia on analoogne homofoobia, rassismi ja misogüüniaga. Julmus on barbaarne, ükskõik, kas see on suunatud inimeste või loomade vastu. Me peame tunnistama ja aktsepteerima kõikide loomade ühtset loomset olemuslikkust. Loe edasi “Inimõigused on loomade õigused”

Naiste õrnad ametid

Mind on tööl korduvalt löödud. Nii käe kui ka jalaga. On ka hammustatud ja salk juukseid välja rebitud. Minu kolleegidel on riideid katki tõmmatud, neid on löödud ja kägistatud. Üks neist oli pärast rünnakut pea aasta töövõimetuslehel ja enam tööle ei naasnudki. Teen klassikalist naistetööd. Minu tööd ei peeta avalikkuse silmis ohtlikuks. Raskeks ja alatasustatuks küll, aga mitte ohtlikuks. Loe edasi “Naiste õrnad ametid”

Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt

Soolise võrdõiguslikkuse poliitika juhi Agnes Einmani sõnul leiab värskest soolise võrdõiguslikkuse monitooringust kinnitust, et teadlikkus soolisest diskrimineerimisest töökohal on paranenud ja traditsioonilisi soorolle õigustavad hoiakud on elanikkonnas vähemuses. Samas tunnetatakse naiste positsiooni ühiskonnas halvemana ning laste kasvatamisel peetakse endiselt oluliseks soostereotüüpsete oskuste ja omaduste õpetamist. Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp leiab, et riigihangete killustav süsteem raskendab Eestis täpsete ja põhjalike teadmiste kogumist, eriti olukorras, kus üks ainus asi võib ühiskonnas päevapealt arvamusi muuta. Loe edasi “Eesti ühiskonnas võib üks ainus asi muuta arvamusi päevapealt”

8 pilti Eesti naiste kongressilt

3. märtsil toimus rahvusraamatukogus järjekorras seitsmes naiskongress, korraldajaks Eesti Naisliit Siiri Oviiriga eesotsas. Esimesest naiste kongressist möödub selle aasta kevadel sada aastat, kuni Eesti okupeerimiseni oli naiskongresside juhatajaks Marie Reisik, kelle sünnist möödus tänavu veebruaris 130 aastat. Eestimaa naiste kongresside traditsioon on naiste jätkusuutliku poliitilise platvormina arvestatav ajalooline nähtus ja sellel on ühiskonnas oma kindel koht. Loe edasi “8 pilti Eesti naiste kongressilt”

100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil

100 aastat on Eestis räägitud perevägivallast ja sellest, kuidas alkoholismiga võitlemine aitab perevägivalla vastu. 100 aastat on naised pidanud skandeerima, kui oluline on naiste esindatus suurte poliitiliste otsuste tegemise ja ilmaelu juhtimise juures. 100 aastat on tulnud rääkida, et kõigile lastele, naistele ja meestele peab kestvuse huvides olema võrdselt kättesaadav haridus, meditsiin ja turvaline kodu. Loe edasi “100 aastat rikaste rasket üksildust ehk vastuolude valang Eestimaa naiste VII kongressil”

Hooletöökriis kapitalismis

Nancy Fraser on uue sotsiaaluuringute instituudi (The New School for Social Research) filosoofia- ja poliitikaprofessor ja üks austusväärsemaid tegutsevaid kriitilisi teoreetikuid. Oma viimases raamatus “Fortunes of Feminism: From State-Managed Capitalism to Neoliberal Crisis” (“Feminismi saavutused: riigikapitalismist neoliberaalsesse kriisi”), uurib Fraser liberaalfeminismi murettekitavat sulandumist kapitalismi ja viise, kuidas feminism saaks pakkuda pinda vabaduseks ekspluateerimisest elatuvale süsteemile. Edendades kapitalismikriitikat ja kuvades feminismist radikaalselt teistsugust arusaama, näitab ta, kuidas sooline õiglus peaks olema iga egalitaarsuse poole püüdleva võitluse kese. Hiljuti on teda huvitama hakanud teema, mida ta kutsub hooletöökriisiks. Tema sama pealkirjaga essee ilmus väljaande New Left Review juuli-augustinumbris. Loe edasi “Hooletöökriis kapitalismis”

Vähemusena vähemusi sildistades

Ma eksin. Sest ma olen osa süsteemist, mis mind kasvatas. Eksivad ka mu vanemad, õpetajad, parimad sõbrannad ja iidolid, aga see on teisejärguline. Minus, neis ja veel suures rahvahulgas elavad eelarvamused. Nimelt, iga inimene sünnib puhtana, aga keskkond pole seda, vaid lahterdab inimesi normisiseseks ja -väliseks. Nii kogeb inimene esimesest eluhetkest alates normide diktaati. Loe edasi “Vähemusena vähemusi sildistades”

Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus

Aro Velmet kirjutab viimases Õpetajate Lehes, kuidas Tartu ülikooli juhtiv loodusteadlane võttis mõne nädala eest Instanbuli konventsiooni teemal sõna kohaliku poliitiku avalikul sotsiaalmeediaseinal. Seinal lahti rullunud arutelu inspireeris 38 akadeemilises maailmas tegutsejat saatma rahvusülikooli juhtidele kirja, mille avaldame täies mahus koos Tartu ülikooli vastusega.
Loe edasi “Võrdne kohtlemine Tartu ülikoolis – avalik kiri ja vastus”

Kuidas mõjutavad soostereotüübid noorte karjäärivalikuid?

Soolise palgalõhe probleemist saame rääkida siis, kui samaväärse töö eest saadakse erinevat tasu põhjendamatult. Sooline palgalõhe on seotud soostereotüüpsete hoiakute ja arusaamadega. Stereotüübid on üheülbalised üldistused, mis seostavad üksikisiku teatud omadusi ja võimeid tema sooga, ehitades üles lihtsustatud kujutelmasid, mille järgi „mehed on niisugused“ ja „naised on naasugused“ või „õige mees/naine peab olema selline“. Loe edasi “Kuidas mõjutavad soostereotüübid noorte karjäärivalikuid?”

3 kiiret küsimust: mitmekesisuse ekspert Lisa Ann Cooper

Aprilli alguses korraldasid Eesti Inimõiguste Keskus ja Eesti mitmekesisuse võrgustik mitmekesisuse kokkulepe seminari, kus räägiti töö-, pere- ja eraelu tasakaalust. Seminari peaesineja oli mitmekesisuse juhtimise valdkonna tippekspert Lisa Ann Cooper Norrast, kes rääkis enda kogemustest ettevõtete mitmekesisuse nõustamisel. Küsisime temalt kolm kiiret küsimust. Loe edasi “3 kiiret küsimust: mitmekesisuse ekspert Lisa Ann Cooper”

#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks

Märtsis andis vastutustundlikele äritavadele pühendunud ÜRO organisatsioon lubaduse, et ei osale enam mitte kunagi ainult meesesinejatest koosnevatel aruteludel. ÜRO Global Compacti tegevjuht Lise Kingo teatas, et organisatsiooni 80 töötajat ei tee kaasa ega korralda enam arutelusid, milles osalevad ainult mehed ning soovitas eesmärgiga ühineda ka oma 8500 liikmesorganisatsioonil, kirjutab Huffington Post. Loe edasi “#Erandkorrasmehed mitmekesisuse päevaks”

3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda

Tegime intervjuu Tallinn Music Weeki külastanud europarlamentäär Julia Redaga, kes on sinna valitud Saksamaalt ning esindab seal piraadiliikumist, mida ta iseloomustab kui „noort ülemaailmset liikumist, mis ühendab inimesi, kes usuvad, et tehnoloogia kasutamine saab meid kõiki võimestada”. Julia on Euroopa Parlamendi Greens/EFA fraktsiooni asepresident. Loe edasi “3 kiiret küsimust: europarlamentäär ja piraadiparteilane Julia Reda”

Pakosta juhitud voliniku büroo: tagasiminek 100 aastat

Rootsi peaminister Stefan Löfven pidas video vahendusel väga huvitava naistepäevakõne, kus rääkis sotsiaaldemokraatide osast rahvusvahelise naistepäeva traditsiooni tekkes ja naiste õiguste kujunemisloost Rootsis. Naiste õigustega ei saa valitsuses tegelda ainult naistepäeval, vaid selle eest tuleb võidelda iga päev, kinnitas Löfven. Loe edasi “Pakosta juhitud voliniku büroo: tagasiminek 100 aastat”