Tõelised Teised ja teised argiabsurdsused

Vestlesin unisel pühapäeval lavastuse “Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” tegijatega: idee algataja ja lavastaja Tiina Söödi, lavakujundaja ja visuaaltehnik Mai Söödi ning tekstiseadja Aet Kuusikuga. Kolmik on protsessi algusest saati tihedalt koostööd teinud: lavastusprotsessis, visuaali loomisel ja tekstide kokku sobitamisel on kõigil võrdselt sõna. Samuti on sõna kõigil osalejatel — inimestel, kes räägivad etenduses oma loo.

Tiina, kust Sa lavastuse ideeni jõudsid?

Tiina: Mingisugusel kujul oli mõte teha feministlikku etendust võrdõiguslikkuse teemal eri elualadelt pärit mitteprofessionaalsete esinejatega olemas juba ammu. Umbes 4–5 aastat tagasi assisteerisin sarnast projekti Austrias, mis tegeles immigrantidega ja mis oli nii äge, et inspireeris mind. Kui Vaba Lava üleskutse välja tuli, siis tekkis minus selge äratundmine.

To see the Aside click here.To hide the Aside click here.

“Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” esietendub Telliskivi Vaba Laval 22. oktoobril. Järgmised etendused 23., 24. oktoobril ning 9. ja 10. novembril. Facebooki sündmus siin ja pilet osta siit.

Miks Sa seda etendust just Eestis tahtsid teha?

Tiina: Olen Austriaga olnud seotud umbes umbes viis aastat ja pole kahtlust, et mul on seal naisena parem elada. Aga ma ei tunne end seal veel niivõrd ühiskonna osana, et hakkaksin ühiskonnakriitikat tegema ja seal on soolise võrdõiguslikkuse raamistiku probleemid täiesti teistusugused. Praegu üritan alles aru saada, kuidas seal asjad toimivad. Eestis on probleem nii terav ja nii kõikehõlmav, samas inimesed eitavad selle olemasolu.

Tõukejõuks oligi see, kui pidevalt tekkisid vestlused, kus keegi andis mõista, et kujutan endale asju ette või üritan tüli norida. Nii tuligi leida inimesi, kes on nagu mina, kes mõtlevad sarnaselt, et näidata, et ma pole üksik hull. Siis ehk nähakse, et see pole probleem, mis on seotud üksnes minu isikuga.

Tegite lavastuse jaoks üleskutse, et inimesed jagaksid oma kogemusi soolise ebavõrdsusega, ja intervjueerisite neid. Mis sellest kõigest välja tuleb?

Aet: Etendus uurib, kuidas inimesed ennast soolise ebavõrdsusega seotuna tunnevad. Me ei esinda ei enda ega võrdõigusekspertide arvamusi, vaid tahame teada, mida harilikud inimesed probleemist arvavad. Laval on mitmekülgsed arusaamad, mis lähevad aeg-ajalt omavahel konflikti. See, mida inimesed mõtlevad soolisest ebavõrdsusest, võrdõiguslikkusest või feminismist on õudselt suur segapundar. See on keeruline teema, aga seal on ka palju absurdi. On absurdne, milliste teemade ja fantaasiatega peavad inimesed elus silmitsi seisma ja see absurdsus tuleb laval hästi välja. Arusaamad võrdõiguslikkusest on nii erinevad ja seda me avame lavastuses osalejate kaudu, kes oma lugu ja juhtumisi räägivad, avada püüamegi. Olgu öeldud, et lavastus on lõbusavõitu.

Tuldi Teie juurde ka kurtma või oponeerima?

Aet: Tuldi nii kurtma kui ka oponeerima. Osa intervjueeritavatest ei tahtnudki lavale minna, vaid ainult oma lugu rääkida või seisukohta välja öelda. Oli ka selliseid, kes tahtsid peamiselt lihtsalt lavale [naeravad]. Intervjuude käigus tuli välja, et need teemad tekitavad mõnel inimesel vajaduse tingimata hakata vastanduma, sest nad leiavad, et Eesti ühiskond on juba liiga võrdõiguslik ja et see pole hea.

Tiina: Väga kõnekas näide oli ühe intervjueeritava idee soolisest tasakaalust: kui naine ennast kohtinguks üles lööb, raha ja energiat meigi ja riiete peale kulutab, siis oleks justkui loomulik eeldada, et mehel on auto, millega ta naist teenindab.  

Aet: Või et feminism võib tähendada naiste jaoks palju erinevaid asju. Piirid, milles ennast feministiks nimetatakse, on väga laiad. Kui üks feminist ütleb, et tahab tunda, et on kõik saavutused saanud enda isiklike vaimsete võimetega, siis teisel pole probleemi öelda, et kasutab enda naiselikke võlusid mingi piirini ära, kuna see ei tegevat kellelegi kahju.

Mai: Osa mehi sageli vihastavad soolise ebavõrdsuse teema käsitlemise pärast, sest tunnetatakse, et see on justkui midagi nende vastu. Idee, et sooteemadega tegelemine on meeste vastu töötamine, on väga juurdunud kuvand, kuigi mehed maadlevad kohati hullemate soostereotüüpide ja rolliootustega. Muutusi nähakse aga ohuna.

Mis probleemid ja teemad intervjuudes kordusid?

Tiina: Naiste hulgas oli laste saamise teema paljudel südamel. Kui sul pole lapsi või ei soovi lapsi saada, siis see põhjustab su elus probleeme. Kordusid ka palga ja vaesuse teemad naiste seas.

Ma lootsin leida rohkem mehi, kes oleks huvitatud soolisest ebavõrdsusest rääkima, sest mind huvitas, mis probleemid neil on. Lõpuks tuli ikkagi väga vähe mehi vestlema, millest järeldan, et mehed kogevad soolist ebavõrdsust vähem kui naised. Meeste välja toodud probleemid olid seotud välimuse, kaitseväe ja sandistava füüsilise tööga.

Lavastusse jõuab kõigist neist teemadest identiteet, emadus, meediakajastus…?

Tiina: Jah, laval on nii üksikema kui ka üksikisa, samuti soopõhine vaade meediale ja see kuidas inimeste suhe ühiskonnaga on meediaga tihedalt seotud. Laval on ka täditeema ehk siis keskealise või vanema naise kuvand Eesti ühiskonnas. Lõpuks on laval Mees, Naine, ja Teised ehk kategooria, kuhu tädi kindlasti kuulub.

Kes veel Tõeliste Teiste maailma kuulub?

Aet: Sinna kuulub drääg ehk inimene, kes mängib sugude vahel ega mahu binaarsesse struktuuri. Sinna Teise-kategooriasse kukub ka Helen, kes on naisena terve elu kuulnud, et ta ei ole tõeline naine, kuni ta pole ema, kuid kes ei taha lapsi saada. Inimestel on erinevaid rolle, mis ei mahu Tõelise Naise ja Mehe kategooriatesse. Aga nemad on samuti tõelised, kõik inimesed sellel laval on tõelised. Tõeline Mees ja Naine on ju fantaasia ja selles fantaasias püsimine on väga raske töö.

tõelised marianne karm

Intervjueerisite umbes 20 inimest, kuid välja valisite lõpuks viis. Keda laval näeb?

Kõik: Laval on esiteks Merike Kaunissaare, kes teeb otse laval meediaanalüüsi, kuid ka räägib isiklikest kogemustest. Anna-Liisa Reppo on ajakirja Naised tegevtoimetaja, kes räägib emakssaamisest ja Tõelise Naise mängimise raskustest. Kolmandaks Helen Kask, kes töötab IT-firmas ja räägib, kuidas otsus mitte lapsi saada seab ta elus igasugu katsumuste ette. Veel näeme Andrus Tammet, kes on keskkooliõpilane, sisearhitekt, vahel töötab ta kohvikus ja esineb ka drag show’del.

Mida dräägindus Tema jaoks tähendab?

Aet: See tähendab talle ühe rolli võtmist, see on selline identiteetidevaheline mäng.

Tiina: Andrus teeb koos sõbraga Youtube video-kavereid Eesti grand diivadest nagu Maire Aunaste ja Anne Veski. Need on paroodiad, aga samas on neil ka huvi naise rolli vastu.

Aet: Viies osaleja laval on Olev Südi, kes tuli projekti oponeerima ja esindab Tõelise Mehe positsiooni. Olin väga meeldivalt üllatunud, et meil ongi lõpuks selline tegelane, kes tahab olla arhetüüpse maskuliinsuse esindajana laval soolise võrdõiguslikkusega tegelevas projektis.

Kas lavastusprotsess on teile midagi isiklikult andnud?

Mai: Olen mõistnud, et feminism pole sõimusõna, kuid et sel sõnal on Eesti ühiskonnas väga halb maik. Paljud sõbrad on hämmeldunud, et miks ma sellega tegelen. Ma ei ole kuidagi muutunud, aga erinevus tuleb sellest, kuidas sõnastad, mida mõtled. Sain aru, et olen kogu aeg nii mõtelnud, aga ma ei tahtnud öelda, et ma olen feminist.

Lavastuse protsessi jooksul jõudis minuni arusaamine, et see teema pole vaid määramatult lai ja lahendamatu. On võimalik astuda lihtsaid konkreetseid samme, mis midagi lahendab seadusandlikul tasandil. See samm ei peagi olema üüratu suur.


Tõelistel on parajasti Hooandja käsil. Palun jäta üks fäänsi gourmet-kohv ostmata ja toeta neid! Toetus on oodatud 18. oktoobrini. Peale suure ja siira tänu kingivad nad toetajatele etenduse DVD-d, Mai Söödi tehtud tuviskulptuuri, pääsmeid etendusele ja lõpupeole, aga ka linnumajad! Nimelt on lavastuse plakatil linnumaja viie Eestis elava linnuga — öökull, harakas, vares, pääsuke ja kotkas — kes peavad oma erinevustest sõltumata ühes majas koos elama ja läbi saama.

“Tõelised naised, tõelised mehed ja tõelised teised” esietendub Telliskivi Vaba Laval 22. oktoobril. Järgmised etendused 23., 24. oktoobril ning 9. ja 10. novembril. Facebooki sündmus siin ja pilet osta siit.


Pilt: Marianne Karm

FacebookTwitterGoogle+