Tüdrukud, poisid ja MINA ISE

Üleeile pidas sünnipäeva Mari Saat, üks omanäolisemaid eesti kirjanikke. Saat on viljakas autor, tema sulest on pärit romaane, jutustusi ja novellikogusid. Seekord tahaks aga rääkida tema lasteraamatust „MINA ISE“, mis ilmus peaaegu 30 aastat tagasi, 1988. aastal.

Saadi raamatud muudab muu hulgas eriliseks oskus anda edasi teise perspektiivi. Ja vahet pole, kas see teine on vene naine või eesti mees, hilisteismeline või laps. Just see perspektiividega mängimine ja kursside muutmine peegeldub ka „MINA ISEs“.

Minu jaoks on „MINA ISE“ ka sügavalt isiklik raamat, sest see on lihtsalt lohutav. Raamat jätab lapsele uksed lahti, ei pista teda kuhugi „õigesse“ lahtrisse. „MINA ISEs“ võib laps olla kõik ja mitte keegi. Sest kes on õieti MINA ISE? Ta on väike tüdruk või siis mitte. Kui ta kannab pikki pükse ja nokamütsi, küsivad võõrad onud, et „noh, poiss, mis su nimi ka on“. Aga volangidega kleidi ja lehviga ütlevad võõrad tädid, et „kui ilus väike tüdruk”.

Mingil moel on see raamat omas ajas ka äraütlemata moodne, lausa queer, sest hoiab (soo)identiteete avatuna, voolavana:

Jõuab veel otsustada, kas saada sama suureks ja paksuks ja TUGEVAKS kui isa – siis ta peaks olema poiss – või sama armsaks ja ilusaks kui ema – siis ta peaks olema tüdruk. Ta otsustab vahel nii ja vahel teisiti ja seepärast on ta mõnikord poiss, teinekord tüdruk.

Teised küll ütlevad, et nii ei saa, et kes on kord poisiks sündinud, sellest kasvab isa, ja kes on tüdrukuks sündinud, tollest ema. Aga MINA ISE ei usu päriselt säärast juttu, et MINA ISE ei saa just selleks, kelleks ta tõesti väga tahab saada. Ta lihtsalt hakkab selleks!

Teisisõnu peegeldab „MINA ISE“ süsteemi kogu veidrust, soolist ambivalentsust, millega lapsena isegi kohanema pidin. Ja ilmselgelt mitte ainult mina, sest kui palju olen ma kohanud nii põlvkonnakaaslasi kui ka nooremaid-vanemaid, kelle arust kõneles see just neist.

Ja mida ütleb MINA ISE?

Tähendab, ema ikkagi usub, et MINA ISE võib endale tiivad kasvatada. Ja kui juba ema usub, siis see ongi nii. Kui saab kasvatada tiibu, siis saab kasvatada ka kõike muud ja kasvada kõigeks muuks, kas või isaks!