Väga pikk nädal ehk 11. nädal

Foto: Delano, Jack “Woman in her garden, Virgin Islands?”. CC litsents.

Feministi nädala uudiste kokkuvõte, ilmub kord nädalas.

See oli meile väga pikk ja raske nädal. Juhtus korraga nii palju, et võib-olla ei jõudnud sa kõike hoomata. Võtsin sinu jaoks nädala kokku: naistepäeva järelkajad ja targad mõtted, valimiste-järgne pohmelus ja õõvastavad uudised Eesti kohtusüsteemist. Puhka hästi, uus nädal ja uued mõtted on teel.

  • Kadri Ibrus avaldas nädala ühe šokeerivama uudisloo, mis lõi paljudele inimestele valusalt hinge: “Kohus otsustas 14- kuni 17-aastaste poiste sõnadele tuginedes, et poisse ei ajendanud mitte soov saada seksuaalset naudingut, vaid soov anda tüdrukule sõna „ime” kasutamise eest õppetund. Poisse vastutusele ei võetud. Kas seksuaalrünnaku ohvriks langenud alaealise õigused olid ikka kaitstud?” [EPL; 12.03].
  • Peale EPL-i kirjutas sellest Postimees artiklites “Vägistamises süüdistatud jäid õigeks”  [12.03]; “Süüdistaja: kohus leidis, et ühtegi kuritegu pole toime pandud” [12.03] ja “Ringkonnakohtu esimees: kõrvaldamata kahtlused tõlgendatakse süüdistatava kasuks” [12.03].
  • Päev pärast originaalset artiklit tegi Kadri Ibrus reaktsioonidest jätkuloo ” “Seksuaalse õppetunni” otsus külvab mõistmatust”. Sõna saavad noorsootöötaja Kristina Papsejeva, võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper, MTÜ Lastekaitse Liit, Feministeeriumi toimetus ja sotsiaalmeedia kajad.
  • Noorsootöötaja Kristina Papsejeva kirjutab: ” 12-aastane tüdruk sai ellu kaasa teadmise, et seksuaalvägivald ei olegi tõsine asi, et ohver on oma kannatustes ise süüdi, õppetunni ära teeninud. Kui sul peaks tekkima elus vajadus õigusemõistmise järele, siis Eesti kohtusüsteem ei pruugi sind aidata, sest sa saad uuesti sildistatud, ohvristatud ja ohvri staatusest suisa õppetunni ärateeninu staatusesse paigutatud.” [Feministeerium; 12.03]
  • Dr Kai Uus kirjutab:Hiljuti on olnud palju juttu naiste vähesest osalusest poliitikas, naiste puudumisest arvamusavaldajatena; samuti kvootidest kui võimalikust lahendusvariandist. Seda arutelu saadab refräänina “Naised peavad ise julgemad olema!”. Kena mõte! Aga ühiskond võiks ka veidi endale peeglis otsa vaadata ja küsida, mis sõnumit me pidevalt tüdrukutele ja naistele saadame.” [EPL; 13.03]
  • Jürgen Rooste leiab, et “kui ikka inimese pähe mahub see võimalus, et ta üritab kartvat last sundida metsas kellelgi suhu võtma, siis on see ühiskonnale ohtlik, see ei ole see, et “poisid tegid nalja”. Nali on see ainult – olgu psühholoogilise või füüsilise alandamisena – kuni seda ei tehta sulle või su lähedasele.” [ERR; 13.03]
  • Kätlin Konstabel kirjutab: “Ma tahaks nii väga uskuda, et alguses mainitud juhtum teismelistega on vastik erand. Tahaks ka uskuda, et õigussüsteemis tegelikult arvatakse suhtevägivallast teistmoodi, uuring oli lihtsalt vildakas. Et ühe poliitiku tuntud väljaütlemine vastutustundetute meestega lapsi saavate naiste kohta oli lihtsalt ebaõnnestunud eneseväljendusapsakas.” [ERR; 13.03]
  • Postimees + kirjutab täna: “Juriidilises tööõnnetuses, prokuratuuri ja kohtusüsteemi laupkokkupõrkes, milles üks pool süüdistab teist, jäi ohvriks tüdruk, kes tundis kolm aastat tagasi poistekamba ees seistes hirmu võimaliku vägistamise ees.” [ Postimees +; 14.03]
  •  Selliste uuringutulemuste uudiste – et õiguskaitsjad leiavad, et ohver on perevägivallas enamasti ise süüdi – valguses tundub antud otsus veelgi õõvastavam. [Õhtuleht; 12.03] Masendav.
  •  Maarja Kangro naiseks saamisest, sookvootidest ja feministlikust loomingust: “Mulle loomulikult ei meeldi niisugune suhtumine, kus arvatakse, et kui mingi seisukoha käib välja mees, siis see on midagi tõsiseltvõetavat  ja ei mäletatagi enam, et üks naine on ennem tulnud juba sama argumendiga välja.” [Pealinn; 08.03]
  • Loe Manona Parise mõtteid palgalõhest, naisjuhtidest, stereotüüpidest ja seksismist. [Pealinn; 08.03]
  • Sass Henno kirjutas naistepäeval sõnade jõust, naistepeksjate meedia-aastast ja sinililledest. [Delfi; 07.03]Tartu naistepäeva kampaania “Sa oled äge!” teksti looja Priit Tohver seletab, et kampaania mõte on julgustada, võimestada ja tunnustada kohalikke Eesti naisi:”Lillede kinkimine on hästi passiivne naiste perspektiivist ja naistepäev tegelikult on ju selline päev, mis peaks tähistama naiste vabadusi, saavutusi ja võrdsust. Otsustasime, et selle asemel, et panna naised sellisesse positsiooni, kus nad peavad ootama, et keegi neile lilli tooks, paneme nad positsiooni, kus nad tunnevad, et nad ei vajagi tegelikult lilli, nad on niigi ägedad!” [Tallinna TV; 06.03] Right on, Priit! Me oleme sinuga väga nõus! Aitäh Eesti Arstiteadusüliõpilaste Selts!
  • “Politsei sai naistepäeval üle 30 teate lähisuhtevägivallast, kus kannatajaks oli naine ehk keskmiselt iga kolmveerand tunni järel kasutati mõne naise vastu vägivalda.” [ERR; 11.03]
  • Abielus, kooselus, lähisuhtes asetleidev vägistamine on endiselt tabu, ent Anna-Maria Penu julgeb seda analüüsida. [ERR; 12.03]
Otsi pildilt naine.
Otsi pildilt naine. Foto: George Eastman House, “Woman standing in flowering bush”. CC litsents
  •   8. märtsi AK-s nädalas käsitleti naiste Riigikogus esindatuse teemat. Naised Riigikokku kommenteeris AK nädalasaate kokkuvõtet järgmiselt: “Pärast 24-ndat minutit võetakse jutuks naiste osakaal uues riigikogus, alates naiskandidaatide arvust valimistel kuni esmakordselt riigikokku jõudnud kolme saadiku tutvustamiseni. Nende plaanidest riigikogus räägitakse Monika Haukanõmme, Yoko Alenderi ja Olga Ivanovaga. 27-nda minuti paiku toob ajakirjanik sisse pereelu ja laste küsimuse, lugedes lõpuks üles ka saadikute laste arvu ning mainides ära ka ühe lapse vanuse. See ehk ei hämmastaks ega kurvastaks, kui ka meessaadikute lapsi, s.t pereeluga toimetulemise küsimusi meedias esile toodaks. Kuigi tahaks siiski teada, kuidas puutub laste olemasolu saadiku töösse. Eriti kui vahel on jäänud mulje, et laste puudumist naistele (riigikogus) vargsi hoopis ette heidetakse, pahandades samas nendega, kes julgevad saadikurollis lapse saada ning ajutiselt tööst kõrvale jääda. Niimoodi Eestis siis julgustataksegi naisi riigikokku kandideerima…” [ERR; 08.03]
  • LP toimetus pani ritta 51 naist, kes nende arvates võiksid Riigikokku kuuludes Eestit muuta. [EPL LP; 14.03]
  • Kenderi valimisjärgne analüüs: “Mikrofašistlik Eesti on miski, mille eest mitte keegi mitte kunagi surema ei peaks. Aga ometi oleme me selle poole teel. See on alati naljakas, kui vähe on vaja, et olukord oleks muutnud.” [Nihilist; 09.03] Ikka kender-kastmes, lugemine omal vastutusel.
  • Feministeerium on pettunud ja leiab, et naiste arvu Riigikogus mõjutab tugevalt ka erakondade sisedemokraatia.  [TV3, 06.03]
  • Peaminister Rõivas kinnitas, et koalitsioonikõnelustel oli soolise palgalõhe “arutelu päris pikk ja see teema on adresseeritud”. [ERR; 12.03] Hea teada, ent feministrid loodavad, et nüüd villa ka tuleb.
Ajaga pole palju muutnud.
Ajaga pole palju muutnud. Foto: Florida Memory “Woman hugging large bouquet of flowers” . CC litsents

Kas Sinu meelest on siit midagi puudu? Anna meile teada info@feministeerium.ee

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Valimisveskid jahvatavad

26.08–17.09 uudiskiri Koos riigikoguga alustasid tööd valimiskampaaniaveskid, avasime annetuskeskkonna, president toetas kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, aga räägime ka soolisest identiteedist. Lisaks…

Ikka koos, argiseksism ja Roosiaed

29.07–26.08 uudiskiri Augustis algas valimiskampaania, jätkus 19 kuud kestnud kuuma kartuli mäng kooseluseadusega, kogesime igapäevast seksismi ja mõtisklesime kõne üle,…