Verekeskuse nõue võib olla soopõhiselt diskrimineeriv

Mattia Belletti. Flickr CC

Seoses uurimistööga verekeskuse doonornõuete kohta*, pöördus Amaranta/Torian sotsiaalministeeriumi poole. Lisaks sellele, et verekeskuse nõuded ei kattu WHO soovitustega, on verekeskuse osa reegleid vastuolus ka vereseadusega – õigusaktiga, millest verekeskuste töö Eestis lähtuma peab.

Amaranta viitas oma kirjas vastuolule seaduses ja praktikas. Nimelt on vereseaduse järgi lubatud afereesidoonoriks hakata meestel ja naistel, kuid verekeskuse nõuete järgi saab plasmat loovutada vaid vähemalt 60 kilo kaaluv, väljapaistvate veenidega mees. Samuti tõstatas Amaranta probleemi, et naisdoonorid ei tohi verd anda menstruatsiooni ajal, kuigi sellist keeldu vereseaduses ei ole.

Ivi Normet sotsiaalministeeriumist sedastas oma vastuskirjas, et vereseadusega sätestatakse miinimumnõuded ja verekeskustel on õigus kehtestada karmimaid reegleid, sest seaduse järgi peab veri olema kvaliteetne, patsientidele ohutu ja kliiniliselt tõhus. Veel enam – seadus ütleb ka, et doonori valik peab olema objektiivne ja selle eesmärk on kaitsta patsiente verega ülekantavate haiguste eest ja ei tohi ohustada doonorite tervist.

Verekeskuse kodulehe andmetel on plasma loovutamine lubatud vaid meessoost doonoritele, “kuna naistel leidub seoses rasedustega veres sagedamini antikehasid inimese leukotsüütantigeeni vastu, mis võivad vereülekandel põhjustada harvaesineva raske transfusioonireaktsiooni. Lisaks sellele peavad afereesidoonoril olema protseduuriks sobilikud hästi nähtavad veenid ja soovituslik kehakaal vähemalt 60 kg“.

Verekeskuse direktori antud info põhjal on menstrueerivatel naistel keelatud verd loovutada, kuna vere rauatase võib olla langenud ja vere loovutamine võib hemoglobiini taset alandada.

Ülalmainitud välistavuskriteeriumeid võib vereseaduse kontekstis küll vaadelda kui seaduses sätestatust karmimaid reegleid, aga siiski ei lähtud need reeglid üks-üheselt WHO väljastatud doonori sobivuse juhistest.

Samuti võivad verekeskuse kehtestatud kõiki naisi hõlmavad piirangud, mis keelavad plasmadoonoriks hakata ja loovutada verd menstruatsiooni ajal, olla vastuolus soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 5-ga, mis keelab soopõhise diskrimineerimise ja kus sätestatakse, mis sooline diskrimineerimine ei ole. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi on diskrimineerimine otsene, kui seaduses nimetatud tunnuse alusel koheldakse ühte isikut halvemini kui on koheldud, koheldakse või võidakse kohelda teist isikut samalaadses olukorras.

Sotsiaalministeeriumi kirjas antakse teada, et verekeskust on probleemist teavitatud ja keskus on lubanud teemat arutada Eesti Transfusioonmeditsiini Seltsi liikmetega. Samuti soovitatakse kirjas pöörduda võrdõigusvoliniku poole, mida Amaranta/Torian ka teha kavatseb.

* Eelmise aasta oktoobris kirjutas Amaranta/Torian loo, kuidas Põhja-Eesti Verekeskus teda doonoriks ei soovinud. Artiklile vastas nii sotsiaalministeerium kui ka verekeskus. Detsembris võttis ta kätte ja kohtus Põhja-Eesti verekeskuse juhatajaga, et arutada doonoriks lubamise kriteeriumeid.

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka