Yeah, ‘cause You’re Just Like Obama

Ärevus on loomulik. Foto: Thomas Hawk / Creative Commons

Värskelt ametisse nimetatud võrdõigusvolinik Pakosta ütleb Delfile: „Ikka on ajaloos tekitanud pingeid, kui tuleb mingi täiesti teistmoodi inimene – näiteks kui Barack Obama sai presidendiks või Margaret Thatcher peaministriks, oli ka palju ärevust. See on loomulik.“

Ei, me ei ole ärevad selle pärast, et uueks volinikuks saab Obama. Meil on küsimusi protsessi kui sellise kohta. Ja kahjuks tulevase voliniku pädevuse kohta.

1. Kes siis ikkagi valis uue voliniku?

Kui lugeda Sotsiaalministeeriumi sõnumeid, ei tea nad seda ise ka. 16. juunil teatab ministeerium, et ministrile esitati kinnitamiseks üks kandidaat ja “Sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna otsustada on, kas ta kinnitab esitatud kandidaadi ametisse või mitte”. 5. juulil täpsustab ministeerium, et ministrile esitati ikka kaks kandidaati ja minister valis nende vahel välja erakonnakaaslase Pakosta. 8. juulil täpsustab sotsiaalministeeriumi kantsler, et “minister protsessi ei sekkunud ja seda ei mõjutanud”, aga valis kahe kandidaadi vahel endale sobiva. (Kas nad ise ikka saavad aru kui naljakas see viimane tsitaat on?)

Aru ei saa ka Pakosta ja Tsahkna. Pakosta ise ütleb, et valis komisjon, mitte minister  ja minister Tsahkna ütleb, et valis tema, mitte komisjon.

Aru ei saa ka meie. Kes siis ikkagi valis voliniku?

2. Kas see on probleem, kui erakonnakaaslane valib erakonnakaaslast?

Ei pruugi olla, kui tegemist on erakonna sisevalimistega. Aga üldiselt on, kui valitakse kõrgeid riigiametnikke. Kui erakonnakaaslane valib vähem pädeva inimese sellisele ametikohale, siis see on Väga Suur Probleem. Mitte aktivistidele, vaid ühiskonnale. Kas te tegelikult tahate sellist ühiskonda, kus reformierakondlasest minister nimetab teisi reformikaid ametisse, IRLi oma teisi IRLikaid, sotsid sotse ja keskerakondlased keskerakondlasi? Või te tahate sellist, kus pädevaim kandidaat osutub valituks sedavõrd läbipaistvas protsessis, et kellelgi ei teki kahtlust, et valiti just pädevaim kandidaat ja tema erakondlik kuuluvus ei puutu asjasse?

Sotsiaalministeeriumis on muide ametis kaks ministrit – IRLi kuuluv sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna ja sotsiaaldemokraadist tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev. Voliniku tegevusvaldkond on kõige suuremas osas seotud töövaldkonnaga. Kui valiku oleks teinud tööminister, oleks kahtluseid kohe kuhjaga vähem olnud. Kui aga tööminister oleks valinud oma erakonnast, ütleme, Marianne Mikko, oleks küsimusi sama palju.

3. Kas on toimunud diskrimineerimine poliitiliste vaadete põhjal?

Pakosta hinnangul on tema erakondliku kuuluvuse esiletõstmine diskrimineeriv. Poliitiliste vaadete põhjal diskrimineerimist Eestis kindlasti esineb ja see on halb nagu diskrimineerimine üldse. Kas aga antud juhul on tegemist diskrimineerimisega?

Esiteks, probleem ei ole Pakosta erakondlikus kuuluvuses, vaid otsustaja Margus Tsahkna erakondlikus kuuluvuses. Margus Tsahkna oleks lihtsalt tulnud protsessist eemal hoida. Sõltumata erakonnast, on inimesel õigus avalikele ametitele kandideerida ja saada objektiivselt hinnatud. Kui ta on kõige pädevam kandidaat, tuleks ta välja valida – aga seda ei peaks tegema tema erakonna juht. Antud juhul on Tsahkna suutmatus ennast protsessist taandada toonud kaasa Pakosta mustamise.

Teiseks on Pakosta ametisse nimetatud, mitte sellest kõrvale jäänud. Kui kedagi on diskrimineeritud tema vaadete või mõne muu tunnuse pärast, siis on see inimene, keda ei valitud.

4. Kas Pakosta oli kõige pädevam kandidaat?

Pakosta ise arvab nii: „Mulle on öeldud, et kahest kandidaadist, kes valituks osutusid, olid minu näitajad töökuulutuse kohaselt paremad kõikides punktides. Minu haridus on kõrgem, töökogemus on suurem, juhtimisoskus on suurem, avalikkuses esinemise kogemus on suurem – kõik asjad, mida nõuti, on paremad.“

Mis on siit loetelust puudu? Pädevuse soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise küsimustes. Juba töökuulutus rõhutas, et töökogemus peaks olema valdkondlik ja et valdkondlikud teadmised  peavad olema põhjalikud.

Pakosta CV (endiselt IRLi kodulehel üleval ja meie poolt muutmata) näitab järgmist.

Hariduskäik:

1976-1987 Tallinna 7. Keskkool (Tallinna Inglise Kolledži)

1989-1993 Tartu Ülikool (ajalugu ja pedagoogika)

2006- Eesti Kunstiakadeemia doktoriõpe (restaureerimine ja muinsuskaitse)

Ametikäik:

2009 – 2015 Riigikogu liige

2008- 2009 Siseministeerium, Planeeringute osakonna juhataja

2007-2008 “Tehnikamaailm.Kodu ja Ehitus”, peatoimetaja

2004-2006 Suur Eesti Raamatuklubi, juhataja

2002 – 2004 Eesti Kunstiakadeemia, projektijuht

1999-2001 Tallinna abilinnapea (haridus, kultuur, sport, muinsuskaitse)

1994-1999 Tallinna linnakantselei; Tallinna Muinsuskaitseameti juhataja; Eesti Välisministeerium.

Liisa Pakosta ei ole ühegi Eesti inimõigustega tegeleva organisatsiooni teadmist mööda valdkonnas töötanud ega pädevust üles näidanud. Samuti ei näita seda tema CV. Ta võib olla kasvõi kahe doktorikraadiga tuumafüüsik või eluaegne Riigikogu liige, aga see ei teda pädevaks juriidiliseks tööks inimõiguste kaitsel.

Teised kandidaadid, kelle nimed on ajakirjandusest läbi käinud, on otseselt nendes valdkondades töötanud aastaid. Näiteks kõrvale jäänud kandidaat Christian Veske on töötanud soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise alal umbes kaheksa aastat, neist viis Sotsiaalministeeriumis ja kolm Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse agentuuris EIGE.

5. Kas inimõigustega tegelevad organisatsioonid on ärevad, sest Pakosta hääletas kooseluseaduse vastu?

Kui on, siis on nad halvasti informeeritud, sest Pakosta on ise värskelt kinnitanud, et jah, ta toetab samasooliste paaride õigust abielluda ning täpsustanud: “sealjuures peaks abiellumisel nt pärand liikuma koos alaealiste ülalpidamiskohutusega, seega ei tuleks ehitada mitte “light-marriage”-tüüpi konstruktsiooni, vaid pigem muuta perekonnaseaduse prg 1″. Pigem peaksid vist mures olema organisatsioonid, kes ei poolda samasooliste paaride õigust abielluda. Nende seas IRL. 

Yeah, ‘cause You’re Just Like Hillary

Alguses toodud tsitaadi kohta ütles sõber: see meenutab mulle eelmisel nädalal nähtud mängufilmi Sarah Palinist. Sarah Palin: “Now I understand what Hillary meant when she said she had to find her own voice.” Palini nö treener/nõustaja vastas: “Yeah, ‘cause you’re just like Hillary…”

0
FacebookTwitterEmail

Aita areneda Eesti feministlikul mõttel!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka