Sõnastik: menstruatsioonitabu‌

Annika Gordon, Unsplash

Keskmine naine menstrueerib 2535 päeva elu jooksul, see on kokku umbes seitse aastat. Menstruatsiooni peetakse sageli piinlikuks või vastikuks ning sel teemal arutatakse harva. Viimastel aastatel on hakatud menstruatsioonist kampaaniatega rohkem avalikult rääkima, näiteks Eestis korraldatakse annetusekampaaniat solidaarne naistepäev. Miks on kampaaniaid vaja?

Paljudes riikides on menstruatsiooniga seotud hügieenitooted maksustatud kõrgemalt kui muud esmavajalikud kaubad, mille käibemaks on alandatud, kuigi neid tooteid läheb vaja iga kuu ja nende kasutamisest ei ole pääsu. Šotimaal jagatakse menstruatsiooniks vajalikke hügieenitooted kõigile tasuta, mõnes riigis, näiteks Uus-Meremaal jagatakse hügieenitooteid koolides tasuta. Eestis tõsteti tampoonide ja hügieenisidemete 9 protsendine käibemaksumäär 2010. aastal 20 protsendini. Kui menstruatsioonitoodetele ligipääsu pole, väheneb ka ligipääs avalikele teenustele, sest veritsuse ajal ei saa vastasel juhul näiteks õppetööst osa võtta ja kooli minna. Menstruatsioonitabu võib vaadelda misogüünia ühe vormina. 

Arusaam menstrueerivast vooluselisest kehast kui haiguste edasikandjast on näha paljudes kultuurides, näiteks saadetakse Nepalis menstrueeriv naine kogukonnast eemale menstruatsioonihütti, kus pole pesemis- ega suhtlemisvõimalust. Tabu tekkimise algpõhjused on muu hulgas religioossetel vaadetel ja õpetustel. Paljud maailma suuremad religioonid – nagu islam, kristlus, judaism ja hinduism – viitavad menstrueerivale naisele kui räpasele, kes ei tohi religioossetest rituaalidest osa võtta või toitu katsuda. Osas kultuurides on menstrueerivat naist peetud jällegi pühaks ja võimsaks, näiteks Vana-Roomas ja Tšerokii indiaanlaste seas.

Briti antropoloog Mary Douglas on analüüsinud räpasust, kui miskit, mis pole iseenesest korratu, kuid seda, mida peetakse korda ohustavaks, nimetatakse ebapuhtaks. Eritised ületavad keha piirid seda justkui laiendades ja avardades piire ka keha ja mittekehalise vahel. Menstruatsioon, rasedus ja sünnitamine lööb keha ja kehavälise piirid lootusetult segamini. Ilmselt tekitab veelgi segadust teadmine, et menstrueerivate inimeste sekka ei pruugi kuuluda ainult naised, vaid ka transsoolised mehed ja binaarsusevabad inimesed.

Menstruatsioonitabule aitavad kaasa reklaamid, milles kujutatakse üksnes noori naisi valgetes riietes ilma igasuguste probleemideta aktiivset elu elamas, kui tegelikkuses esineb paljudel menstrueerivatel inimestel tsükli ajal valusid, kehakaalu kõikumist ja krampe.

Menstruatsiooniga seotud diskussiooni ei ole vajalik mitte ainult verevooluse- või menstruatsioonivalude teemadel harimiseks, vaid on laiemalt seksuaalhariduslik, parandades teadlikkust kehast, hügieenitoodete kättesaadavusest ja menstruatsiooniga seotud stigmadest.

Tegemist on sõnastikusarja postitusega. See on teejuht, millest läbinärimine aitab feminismi nähtamatut raamistikku mõista ja ühtlasi oma sõnavara parandada. Teisi sõnu loe siit. Kui soovid mingit sõna sõnastikus näha, kirjuta meile.

9
FacebookTwitterEmail

Toeta meid!

Sinu annetus aitab Feministeeriumit töös hoida — algatada uusi projekte, tasuda kaaskirjutajatele ja arendada kohalikku feministlikku mõtet.

Anneta

Loe ka

Sõnastik: aseksuaalsus

Aseksuaalsus (ingl asexuality) on katustermin, millega tähistatakse puuduvat aktiivset seksuaalset külgetõmmet. Aseksuaalsus on spektrinähtus ja hõlmab ka demiseksuaalsust ja muid…

Hoia end meie tegemistega kursis

Feministeeriumi uudiskiri ilmub iga kuu alguses. Loe eelmisi uudiskirju siit.

Ostukorv
  • Ostukorvis pole tooteid.