Vastulause Martin Ehalale. Rahvastikukrahhiga hirmutamine kui moeasi

Eelmisel nädalal tähistati mitmel pool üle maailma trans inimeste nähtavuse päeva (Trans Day of Visibility). Eesti suurim päevaleht Postimees otsustas sel puhul avaldada artikli, kus arvamustoimetuse juht, keeleteadlane Martin Ehala otsib seost seost “äärmusfeminismi” ja rahvastikukriisi vahel, põimides vahele andmeid “homoseksuaalsuse ja soovahetuse epideemiast”.

Ehala raamistab oma järeldused koroonaslängis nagu “epideemia” ja “kollaps”, ent ei jäta teaduspõhist muljet. Hästi, kui võhik ei oska statistikat tõlgendada, on ta võhiklik, aga teadlase puhul võib arvata, et ta on lugejat oma haritlasepositsiooniga manipuleerida püüdnud. Suurima päevalehe arvamustoimetajalt faktitruudusetust näha on kummastav. Pole mõtet Ehala artiklit pulkadeks võtta, et jälle seletada, kuidas homoseksuaalsus ei võrdu lastetusega, või otsida põhjuseid, miks küsimuses on tarvis “äärmusfeminism” mängu tuua. Tõlgendame viimast kui konservatiivse subkultuuri moeasja. Soovime aga välja tuua mõned eksimused, milles Postimehe moodi väljaandelt ootaks enamat.

Finsex 2015 uuringu eksitav esitamine

Ehala viitab Finsex 2015 uuringule ja näitab valikuliselt üht diagrammi paljudest. Diagramm 1 kannab pealkirja “Homoseksuaalsete naiste osakaal Soomes”. Originaalis on selle diagrammi pealkiri “Naised, kelle seksuaalne huvi ei keskendu vaid meestele”. Kas näete vahet? 

Inimene omandab arvulisi andmeid kõige paremini visualiseeritud kujul. Diagrammi 1 nägemisest ilma diagrammita 3 võib lugeja tulla tagasi järeldusega “pooled noored soome naised on lesbiks pööranud”. Aga tegelikult vastasid need naised uuringule, et “meid huvitavad valdavalt mehed”.

Kiikasime korraks LHV finantsportaali foorumisse – seal ju eeldatavasti liigub arvuliste andmetega harjunud inimesi. Foorumis on üks kasutaja ühemõtteliselt järeldanud: “40% Soome 18–24 aastastest naistest on lesbid. Ja see progresseerub”. Teine lisab juurde “Homopropaganda toimib, ega seda ilmaasjata ei tehta”. Lugeja kukkus auku tümpsu ja matsuga. Kas see oli eesmärk?

Finsex 2015 näitab pigem seda, et seksuaalselt külma mineviku-Soome asemele on tulnud ühiskond, kus naisi huvitavad senisest vähem üksnes mehed, senisest rohkem peamiselt mehed, natuke rohkem mehed ja naised võrdselt, ja hästi väheke ainult või peamiselt naised.

Uuring näitab, et ennekõike noortel naistel on seksuaalseid kogemusi ka teiste sugudega peale meeste, ent valdavat enamust huvitavad seksuaalselt mehed. Uuring näitab ka, et arenenud ühiskonnas on naistel partnerite arv suurenenud, orgasmi saamine on muutunud üha tähtsamaks, naised soovivad seksielult enamat ja avastavad uusi võimalusi.

Silmaklapid, mis ei luba näha itta

Konservatiivsest vaatest kantud autor näitab Soome rahvastiku kahanemist, tänitades feminismi teemal. Tegelikult saab rahvastikukasvu aeglustumist näha kõikjal maailmas.

Diagramm esitab loomulikku rahvastikumuutust tuhande elaniku kohta ilma rännet lugemata Soomes ja Venemaal. Arvandmed on pärit siit ja siit

Ehala võiks oma veas veenduda, vaadates lähimat antifeminismi musternäidet – Venemaa on konservatiivne ja autoritaarne, naisi ei oodata liidrikohtadele, patriarhaalse kiriku roll on suur, majanduslik ebavõrdsus samuti, riik represseerib jõuliselt vähemusgruppe, muuhulgas inimesi, kes pole heteroseksuaalsed või cis-soolised.

Venemaa rahvastik on aastakümneid vähenenud. Trend algas “segaste aegadega” NSVL-i lagunemise järel. Feminismi asemel olid teemaks majanduskrahh, oligarhia ja ebakindlus. Taastumisest ja korraks nulli puudutamisest hoolimata pole Venemaa rahvastiku kasvuprotsent pärast Nõukogude Liidu lagunemist kunagi ületanud Soome oma. Feminismi saab süüdistada ainult ida suunas silmaklappe kasutades.

Vaata maailma

Postimehe faktikontroll – kui see seal veel olemas on – võiks tunda ka oma koduplaneedi trende laiemalt. Maa rahvastiku juurdekasvu protsent tipnes 1960ndatel ja pöördus siis langema. Väike tagasipõrge toimus 1980ndatel, seejärel saavutas kasvu langus püsiva ülekaalu.

Loomulik rahvastikumuutus maailmas. Klõpsa lingil, et näha prognoose kuni 2099. aastani. Allikas ÜRO

Aastaks 2020 on võimalik rääkida tõsimeeli rahvastiku kasvust vaid Aafrika riikides ja mõnes Aasia riigis. Stabiliseerumine on globaalne ja seda on näha ka maades, kus feminismil pole olulist kõlapinda. 

Kas kasvu mootor on sündivus või suremus?

Võtame näiteks Egiptuse. Vaadates näiteks andmestikku, selgub et rahvastiku kasvu “mootor ning pidur” on suremuse langus.

Sündimus on samuti langemas, kuid langus pole piisavalt kiire, et suremusele reageerida. Mis juhtub, kui suremus langeb? Rohkem inimesi elab vanaks. Ühiskonna liikmete arv, kes on reproduktiivsest east väljunud, põhjustab iibe languse ja kasvu peatumise.

Diagramm kujutab sündimust ja suremust tuhande elaniku kohta perioodil 1934–2019 Egiptuses. Arvandmed on pärit siit

Seda kõike teab ka püüdlik kooliõpilane. Hämmastav, et populatsioonidünaamika põhireeglit peab meenutama teaduspreemia laureaadile, kellel oli enda argumendi jaoks vaja minna põhjust otsima “äärmusfeminismist”. Samuti on ülioluline süvenev majanduslik kihistumine ja prekaarsus: laste saamise otsuseid ja turvatunnet mõjutavad stabiilse töö ja kodu olemasolu. Miks pole Ehala seda arvesse võtnud? 

Miks tegeleb teadlane suurima päevalehe veergudel hirmu õhutamise, homo- ja transvaenuga? Miks inimeste reproduktiiv- ja enesemääramisõigus ehk vaba maailma elementaarsed alustalad on need äärmused, mida on tarvis raamistada kui demograafilise kollapsi põhisüüdlast? Küsimusi kui palju.

Ebavõrdsus on harilikult süstemaatiline

Ehala mainib Black Lives Matteri liikumisele viidates, et võrdsete õiguste küsimus on tänapäeval aktuaalsem kui majandusliku võrdsuse küsimus. Väitega saaks nõustuda või mitte nõustuda – aga tähtsam on meeles hoida, et ebavõrdsuse ilmingud kogunevad seltskonnas. Ebavõrdsuse eri liigid ei käi ühiskonnas üksi, vaid moodustavad süsteeme.

Urban.org raporteerib, et mustanahalisel ülikooli lõpetanud USA elanikul on vähema tõenäosusega oma kinnisvara kui valgel keskkoolist välja kukkunul.

Poleks ime, kui Eestis kõiki kive ümber keerates tuleks välja, et näiteks sundüürnike lastel on suurem kalduvus rikkuda seadust. Soomes tehtud laiad ja pikaajalised uuringud on juba näidanud, et vaesus vähendab tõenäosust omandada edukalt haridus ja suurendab võimalust sattuda politsei huviorbiiti.

Ebavõrdsus oskab suurepäraselt käia ringiratast ja ühelt põlvkonnalt teisele hüpata. Ühe ebavõrdsuse tahu korraks võitmine on sama tõhus kui ründava sõjaväe ühe sõduri võitmine. Ebavõrdsuse vähendamine peab olema üldpõhimõte ja maailmavaate osa, millega tegeletakse süstemaatiliselt, et luua paremat ühiskonda.

Lõpetuseks oleks etem püüda läbi saada

Äärmusfeministlikul filosoofil Donna Harawayl on essee “Making Kin Not Population” (2018), mis kutsub üles laste saamise asemel keskenduma lähedaste ja usalduslike suhete loomisele. Tänu tehnoloogilisele arengule jaksaks maakera küll meid kõiki toita juba 1980ndatest peale, aga kuna sotsiaalne ebavõrdsus ühiskonniti ja maailmajagude vahel on nii suur, siis kuniks majandusahelad kliimaaktivistide nõudmistele vastavalt ümber ei kujune, oleks parem püüda omavahel paremini läbi saada.

Artikkel on ilmunud ka Postimehes.