Sõnastik:

Antigender-liikumine on rahvusvaheline võrgustik, mille sihiks on õõnestada soolise võrdsuse, LGBTQI+ õiguste, laste õiguste ning seksuaal- ja reproduktiivtervise ja -õiguste põhimõtteid. Tegemist on hajusa kooslusega ühendustest, poliitilistest parteidest, religioossetest ühendustest, näiteks katoliku kirik, mõttekodadest, meediaplatvormidest ja teenuse (nõustamise ja koolituste) pakkujatest.

Vastuseis on suunatud kaasaegsetele sookäsitlustele, mis näevad sugu bioloogiliste, sotsiaalsete ja identiteedipõhiste aspektide põimumisena, mitte ainult bioloogilise antusena, ning nendega seotud õigustele ja institutsioonidele. Antigender-liikumine ründab soolise võrdsuse poliitikat ja organisatsioone, seksuaal- ja reproduktiivõigusi (sh aborti ja pereplaneerimist), LGBTQI+ õigusi (nt abieluvõrdsust ja soolise enesemääramise õigust, transinimeste õigusi), soouuringuid ning seksuaalkasvatust. Nii kujundatakse „sooideoloogiast“ retooriline vaenlane, mille kaudu suunatakse ühiskondlikest muutustest tekkinud hirmud ja ebakindlus soolise võrdsuse vastu ning kutsutakse üles looma uut „terve mõistuse“ maailmapilti, mis toetub hierarhilisele ja traditsioonilisele sookorrale.

Eesmärgid ja tegevused

Antigender-liikumise eesmärk on peatada või tagasi pöörata soolise võrdsuse ja inimõiguste edusammud. Selleks kasutatakse poliitilist lobitööd, kampaaniaid, desinformatsiooni levitamist, seksuaalhariduse ja pereplaneerimise asendamist konservatiivsete programmidega, samuti rünnatakse naiste õigustele ja LGBTQI+ kogukondadele suunatud poliitikameetmeid. Liikumine raamib oma tegevust sageli traditsiooniliste väärtuste, pere ja loomuliku korra ja rahvuse kaitsmisena, mis muudab sõnumi poliitilises peavoolus vastuvõetavamaks. Liikumine kohandab oma strateegiad kohalikele tingimustele ja võtab erinevates riikides erinevaid vorme.

Riikides nagu Eesti, kus religioonil on võrdlemisi väike kõlapind, on kasutusel nn mureliku kodaniku strateegia. See tähendab, et uued kodanikuühendused esinevad mitte religioossete või poliitiliste organisatsioonidena, vaid kui „tavalised murelikud kodanikud”, kes on mobiliseerunud kaitsma ühiskonna põhiväärtusi. Sellised grupid näivad kaasaegsemad kui traditsioonilised kiriklikud organisatsioonid, mis võimaldab neil jõuda laiema publikuni ja vältida otsest seostamist konservatiivse poliitika või religioossete liikumistega.

Rahastus

Aastatel 2019–2023 liikus Euroopas antigender– ja religioossetesse äärmusliikumistesse ligi 1,18 miljardit USA dollarit, nagu näitab Euroopa Seksuaal- ja Reproduktiivõiguste Parlamendifoorumi peasekretäri Neil Datta koostatud raport. 

Laienemine

Liikumine on kiiresti rahvusvahelistunud. Kui 2017. aastal oli tegevus nähtav 12 Euroopa riigis, siis 2023. aastaks oli antigender-organisatsioone kaardistatud juba 27 riigis. Oluline roll on olnud Ameerika ja Venemaa sidemetel, mis toetavad võrgustike loomist ja laiendamist Euroopas, Aafrikas ja mujal.

Eestis ja Balti riikides

Eestis on kõige aktiivsemad  antigender-liikumise eestvedajad Varro Vooglaid, Markus Järvi ja nende ideekaaslased organisatsioonist Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK). Erakondadest toetavad neid EKRE, kuid antigender-poliitikat on aktiivselt ajanud ka Isamaa, nt Riina Solman oma hiljutistes sõnavõttudes. Loe ka Feministeeriumis varem ilmunud artikleid. Lätis tegutseb partei Latvija pirmajā vietā, kuigi 2023. aasta referendum tsiviilpartnerluse vastu ebaõnnestus. Leedus tekkis pärast 2020. aastat pereliikumine. Eesti antigender-liikumised on väiksemad, kuid rahvusvaheliselt samaväärselt võrgustunud.

Allikad 

Datta, N. (2025). The Next Wave: How Religious Extremism Is Reclaiming Power. European Parliamentary Forum for Sexual and Reproductive Rights. Brussels. ISBN: 978-2-931029-62-6. https://www.fondation-raja-marcovici.com/

Kováts, E. & Põim, M. (2015). Gender as Symbolic Glue: The Position and Role of Conservative and Far Right Parties in the Anti-Gender Mobilizations in Europe. Foundation for European Progressive Studies & Friedrich-Ebert-Stiftung.

Kuhar, R. & Paternotte, D. (toim.) (2017). Anti-Gender Campaigns in Europe: Mobilizing against Equality. London: Rowman & Littlefield International.

Graff, A. & Korolczuk, E. (2022). Anti-Gender Politics in the Populist Moment. London: Routledge.

Heinrich Böll Foundation (2022). The Transnational Anti-Gender Movement in Europe. Gunda-Werner-Institut. https://www.gwi-boell.de/en/2022/02/03/the-transnational-anti-gender-movement-europe

European Parliamentary Forum for Sexual and Reproductive Rights (2021). Tip of the Iceberg: Religious Extremist Funders against Human Rights for Sexuality & Reproductive Health in Europe 2009-2018. https://www.epfweb.org/node/837