Kes täpselt keelab? Poliitkorrektsus ja teised sõnad, mis arutelu surmavad
Kõik olevat nii poliitkorrektsed, et pea keegi ei julge enam suud lahti teha. Aga kes keelab? Mida täpselt? Ja millal keegi viimati defineeris, mis see „poliitkorrektsus“ üldse on? Neid küsimusi harutab Feministeeriumi kolleegiumi liige, keeleteadlane Aet Kuusik.
Ladõnskaja-Kubits: “Enne seadustega reguleerimist peaks enda sees reguleerima.”
Augustikuises “Ära kaaguta!” saates kohtusid Greta Roosaar ja Viktoria Ladõnskaja-Kubits, et rääkida sellest, kuidas erinevate poliitiliste vaadetega feministid saaksid ühisosa leida.
Toimetaja veerg. TALFFil harjutame teistsugust argipäeva
See, et inimesed on üleüldse valmis TALFFil nii intensiivselt kohtuma, tähistab juba muutuse algust.
Kõndiva naise märkmed
Reaalse ruumi disainimisel kiputakse ruumipsühholoogiat ja -kultuuri tahaplaanile jätma. See on aga suuresti alus just emotsionaalse ruumi loomisele ehk lihtsalt öeldes – inimkogemusele. TALFFil vestlusringi “Atlas: sissejuhatus” juhtiv Getriin Kotsar jagab kõndimise käigus tekkinud mõtisklusi.
Sotsiaalpedagoog ja muusik Helena Randlaht: „Loomi kasutatakse ohvrite manipuleerimiseks”
“Ära kaaguta!” külaline Helena Randlaht, Sibyl Vane’i solist ja kitarrist, rääkis sotsiaalkriitilisest kunstist, tühistamiskultuurist ning koduloomade rollist lähisuhtevägivallas.
Tehisaru on steroididel ebavõrdsusmasin
Tehisaru on järjest ebapopulaarsem, kuid eriti halb on selle maine naiste seas, kes näevad seda tõenäolisemalt kahjulikuna nii keskkonnale, ühiskonnale kui ka inimestele.
Juriidiline sadism Eesti Vabariigis
Ühe vägistamiskaasuse neljaaastane kohtutee läbis kõik kolm astet – kaks korda. Kuidas Eesti kohtusüsteem ohvrit alt vedas ja mida Riigikohtu otsused nõusoleku kohta tähendavad.
Vähemusstressist võitu! Kuidas kväärkogukond vaimset tervist hoiab?
“Ära kaaguta!” käisid Greta Roosaarel külas Vikerteraapia mõttekoja loojad Laura Barbo ja Joelle Marcelle Antson. Juttu tuli LGBT+ inimeste vaimsest tervisest, vähemusstressist, somaatikast ja muidugi ka käimasolevast Pride’i kuust.
Maskuliinsuse normid Eestis: Miks liberaalsed vaated tegudesse ei jõua?
Taskuhäälingus "Ära kaaguta!" vestles Greta Roosaar Praxise uuringu “Meheks olemise pingeväli: maskuliinsuse normid ja narratiivid Eestis” kahe autori Maarja Tinni ja Kaarel Lottiga.
USA keskkonnasõjad Eestis ehk naftamaskuliinsus ilma naftatööstuseta
Naftamaskuliinsus, uusautoritaarsetes liikumistes levinud hoiakute kogum, kus on ühendatud kliimamuutuste eitamine ja misogüünia ning kus kasutatakse strateegiana eliidivastasust, on jõudnud ka Eestisse.
Toimetaja veerg. Ma nõuan õhku, lootust ja abikätt
Raske on näha lahendusi probleemidele ja kriisidele, istudes päevast päeva samas vaimses ruumis koos unarusse jäetud kehaga. Sellises keskkonnas sünnivadki “geniaalsed” ideed kasutada järjekordses kampaanias tähelepanu konksuna julgeolekut.
Kehastunud poliitika: protestikultuurist posthumanismini
Kehalisus kui poliitiline teema ulatub aga palju kaugemale individuaalsest kogemusest – protestikultuurist ja kliimaaktivismist kuni posthumanistliku feminismini, mis seab inimese maailma keskmest kõrvale.