Ühiskond

“Ära kaaguta!” käisid Greta Roosaarel külas Vikerteraapia mõttekoja loojad Laura Barbo ja Joelle Marcelle Antson. Juttu tuli LGBT+ inimeste vaimsest tervisest, vähemusstressist, somaatikast ja muidugi ka käimasolevast Pride’i kuust.

Taskuhäälingus "Ära kaaguta!" vestles Greta Roosaar Praxise uuringu “Meheks olemise pingeväli: maskuliinsuse normid ja narratiivid Eestis” kahe autori Maarja Tinni ja Kaarel Lottiga.

Naftamaskuliinsus, uusautoritaarsetes liikumistes levinud hoiakute kogum, kus on ühendatud kliimamuutuste eitamine ja misogüünia ning kus kasutatakse strateegiana eliidivastasust, on jõudnud ka Eestisse.

Raske on näha lahendusi probleemidele ja kriisidele, istudes päevast päeva samas vaimses ruumis koos unarusse jäetud kehaga. Sellises keskkonnas sünnivadki “geniaalsed” ideed kasutada järjekordses kampaanias tähelepanu konksuna julgeolekut.

Kehalisus kui poliitiline teema ulatub aga palju kaugemale individuaalsest kogemusest – protestikultuurist ja kliimaaktivismist kuni posthumanistliku feminismini, mis seab inimese maailma keskmest kõrvale.

Kohalike omavalitsuste valimised olid juba mõnda aega tagasi ning kired kampaaniate, tulemuste ja võimujagamise ümber on vaibunud (ehk mitte Narvas). Kes käisid valimas, kes kandideerisid, keda valiti ja kes on erakondade arvates väärtuslikud kandidaadid? 

Feministlik filosoof Sara Barbo kirjutab, miks soo tähendus peaks olema avatud.

Kas meie ühiskond on päriselt valmis seisma laste ja noorte kehalise puutumatuse eest – ka siis, kui süüdlane on andekas ja asendamatu?

Valitsus otsustas loobuda palkade läbipaistvuse direktiivist, põhjendades seda tohutu bürokraatia ja kuludega — mida tegelikult ei ole.

Judith Butleri sooteooria poliitilisest hambutusest

Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.

Kes on incelid ja mis neid kogukondi koos hoiab? Intervjuu uurijaga üksildusest, maskuliinsusest ja interneti manosfäärist.