Ühiskond

Eestit tutvustatakse sageli võrdsete võimaluste ja digiriigina, kuid paljude transinimeste jaoks on e-Eesti hoopis bürokraatia ja ekspertkomisjonide rägastik. Sascha Lumi jagab oma juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kogemust.

Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?

Ühiskondlikele normidele vastamine toob turvatunde, kuid iseolemise vabaduse hinnaga. Sotsioloogiatudeng Darja Sinitsõna kaardistab soolistatud ühiskonna mõju noore inimese arengule oma senise elu kaudu.

“Ma tegin sulle suppi.” Väike purgike tulikuuma oasuppi potsatab mu talvemantli peale.

Kuidas „sooideoloogia” sildi all õhutatakse hirmu, normaliseeritakse äärmuslikku retoorikat ja nihutatakse avaliku arutelu piire Eestis.

Tervishoid ei peaks sõltuma moraalihinnangutest ega “õigetest valikutest”. Miks universaalne solidaarsus on põhiõigus, mitte preemia, ning miks BMI ei sobi terviseriski hindama?

Naisi hakati täieõiguslike õppuritena Tartu Ülikooli vastu võtma 1915. aastal. Seda aastat loetakse Eesti naiste kõrghariduse alguseks. Kuid ükski algus pole eelloota, ükski võrdne õigus pole tulnud julgete naiste sihikindla pealehakkamiseta.

Kust tulevad mõisted sex ja gender, kuidas neid eesti keelde tõlkida ja miks soovastane retoorika on probleem, mis ei puuduta ainult vähemusgruppe? “Ära kaaguta” saatejuhid Greta Roosaar ja Kadi Viik rääkisid mõistetest, TERFlusest ja soovastasusest kui hübriidrelvast.

Seksuaalvägivalla regulatsioon on õiglane siis, kui see peegeldab reaalsust, mitte ei lähtu vägistamismüütidest. Seks on konsensuslik tegevus ehk selle vajalik tingimus on kõigi osapoolte eelnev nõusolek. Sellest saavad eestlased aru. Nüüd on aeg seadus järele aidata.

Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) koostatud indeks annab Eestile karmi hinnangu. Meie probleem on iseend taastootev ebavõrdsus, mis mitmes valdkonnas toimub nii hästi, et iga aastaga jääme Euroopa keskmisele üha kaugemale sappa sörkima.

Istanbuli konventsiooni kohta levib palju müüte ja väärinfot. Vastame sagedastele küsimustele Istanbuli konventsiooni kohta.

Enamikus linnades oleme harjunud otsima turvatunnet politseist ja turvakaameratest. Leslie Kern väidab aga, et tõeline linnaruumi turvalisus sünnib hoolest: mitmeotstarbelistest ruumidest, kogukonna kohalolust ning juurpõhjustega – nagu vaesuse ja vaimse tervise kriisiga – tegelemisest.