Ühiskond

Kohalike omavalitsuste valimised olid juba mõnda aega tagasi ning kired kampaaniate, tulemuste ja võimujagamise ümber on vaibunud (ehk mitte Narvas). Kes käisid valimas, kes kandideerisid, keda valiti ja kes on erakondade arvates väärtuslikud kandidaadid? 

Feministlik filosoof Sara Barbo kirjutab, miks soo tähendus peaks olema avatud.

Kas meie ühiskond on päriselt valmis seisma laste ja noorte kehalise puutumatuse eest – ka siis, kui süüdlane on andekas ja asendamatu?

Valitsus otsustas loobuda palkade läbipaistvuse direktiivist, põhjendades seda tohutu bürokraatia ja kuludega — mida tegelikult ei ole.

Judith Butleri sooteooria poliitilisest hambutusest

Teadvustamine, et maailm ei ole kitsalt binaarne, laiendab kõigi maailmataju ja teeb elamise sulnimaks: kõik saavad vabamalt tiibu sirutada.

Kes on incelid ja mis neid kogukondi koos hoiab? Intervjuu uurijaga üksildusest, maskuliinsusest ja interneti manosfäärist.

Kas „sõber" on meessoost sõna? Kuidas nimetada mittebinaarset inimest? Keeleteadlased Aet Kuusik ja Elisabeth Kaukonen vastavad.

Naistepäeva peategelased on Eesti meedias lilled ja neid kinkivad mehed. Aga kus on naiste õigused, saavutused ja päriselt olulised teemad?

Eestit tutvustatakse sageli võrdsete võimaluste ja digiriigina, kuid paljude transinimeste jaoks on e-Eesti hoopis bürokraatia ja ekspertkomisjonide rägastik. Sascha Lumi jagab oma juriidilise ja meditsiinilise ülemineku kogemust.

Epsteini kohtudokumendid tõstatavad küsimuse: miks usutakse ohvreid alles siis, kui toimikud avalikustatakse? Miks loob võim puutumatust?

Ühiskondlikele normidele vastamine toob turvatunde, kuid iseolemise vabaduse hinnaga. Sotsioloogiatudeng Darja Sinitsõna kaardistab soolistatud ühiskonna mõju noore inimese arengule oma senise elu kaudu.