Meist
Üldkontakt: info@feministeerium.ee Kui tahad konkreetse inimesega ühendust võtta, siis kirjuta eesnimi@feministeerium.ee. Kollektiivi liikmete nimed leiad altpoolt. Feministeeriumi kontor on kolinud! Asume nüüd Telliskivi 60a/3 majas, 3. korrusel. Vali fonolukul number 12 ja vajuta telefonimärki. Kuidas meid leida? Piltjuhise vaatamiseks klõpsa siia. Soovid vabatahtlikuna panustada või teha kogukonnapraktikat? Ootame korraldusabilisi, tõlkijaid, tõlke ja toimetajaid. Klõpsa siia või kirjuta üldkontaktile.
Feministeerium teenib oma maad ja rahvast. Meie ambitsioon on olla moraalne majakas ja nõtke feministlik mull. Loome sildasid, põletame neid ka.
Feministeeriumi hääl on sõltumatu. Töötame selle nimel, et Eestist saaks postpatriarhaat ja et feministlikul kogukonnal oleks oma tuba. Meile on oluline lillaroosa läga, kirg, nüansirikkus, katsetamine ja tugev argument. Võtame oma tööd tõsiselt, puhkust ja mängu ka. Ning jumaldame fakte!
Meil on toredad külalisautorid, tõlkijad ja -illustraatorid (2020. aastal oli neid 85!) ja ootame väga kaastöid. Eriti ootame päevakajalisi lugusid, aga teretulnud on kõik feministlikku vaatenurka avavad tekstid ja pildid, kuulugu need poliitika, kultuuri või “naisteka” valdkonda. Meie eesmärk on pakkuda hästi argumenteeritud arvamuste mitmekesisust, mitte ühte kitsast vaatenurka (õiget feminismi). Kirjutada võib nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Toimetus jätab endale õiguse valida, millised kaastööd avaldatakse. Küsimuste, ettepanekute, teemavihjete või kaastööpakkumiste korral kirjuta meie üldmeilile. Vastame viie tööpäeva jooksul. Selgitustaotlustele ja märgukirjadele 30 päeva jooksul.
Tahad lähemalt teada meie rahastusest? Klõpsa siia.
Kollektiiv
Aet Kuusik on Feministeeriumi toimetaja ja podcasti “Ära kaaguta” saatejuht. Ta on ka Tartu Ülikooli keeleteaduse eriala doktorant, kes uurib soo, seksuaalsuse ja keelekasutuse suhteid. Aet on pikalt töötanud keeletoimetajana, korraldanud Ladyfest Tallinna festivali ja Queer Planeti pidudesarja ning tegutsenud dramaturgina.
Kadi Viik on Feministeeriumi toimetaja. Ta on ka päris ministeeriumis töötanud, kuid DIY-ministeeriumis on lõbusam. Riigiteataja on siiski siiani üks ta enimkülastatud lehekülgi. Ta rõõmustab, kui inimesed võtavad ise oma elud kätte, kui poliitika neile jalgu jääb, näiteks oma kooselusid registreerides.
Kaimai Kuldkepp
Kaimai Kuldkepp on Feministeeriumi projektijuht. Ta on rööprähkleja, kes suhtub võrdse pühendumusega nii keskkonnaõigluse kui ka inimõiguste teemadesse. Kaimai on õppinud TalTechi magistrantuuris majandust ning Tallinna Ülikoolis rekreatsioonikorraldust ja organisatsioonikäitumist. Tal on kirju rida huvialasid illustreerimisest ekstreemspordini, kuid eelkõige on ta kirglik lugeja.
Rebeka Põldsam on Tartu Ülikooli etnoloogiadoktorant, kes uurib seksuaal- ja soovähemuste ajalugu Eestis. 2017.–2018. aastani kirjutas Rebeka feministlikku igakuist kolumni „Roosa müts“ kultuurilehes Sirp ja sai selle eest Sirbi laureaadiks. Ta on olnud kümme aastat kunstikuraator ja kunstikriitik ning külalisõppejõud Eesti Kunstiakadeemias. Veganina on ta harjunud nii söögitegemisega kui ka suviti teiste rongisõitjatega võitlemisega õiguse eest reisida rattaga.
Jana Levitina
Jana Levitina on venekeelse Feministeeriumi toimetaja. Rustonian (ehk vene-eesti segakeeles kõnelev) feminist, kes võitleb venekeelsete feminitiivide eest ning üritab levitada feminismi ideid ning võimestada soovähemusi. Jana on loonud Eestis elavate venekeelsete naiste feministliku veebikogukonna.
Julia Tisler
Julia Tisler on venekeelse Feministeeriumi toimetaja. Samuti töötab ta ETV+ telekanali ja venekeelse teadusportaali nauka.err.ee toimetajana. Ta on veendunud, et just teaduslik lähenemine päästab maailma. Tema deviis on „Tean, et ma midagi ei tea“. Ta on uudishimulik ja alati avatud uutele teadmistele. Töö Feministeeriumis on tema jaoks veel üks võimalus teha seda, mis meeldib ja aidata kaasa ühiskonna parandamisele.
Hille Hanso
Hille Hanso on Feministeeriumi kaasautor ja välissuhete arendaja. Ta on Lähis-Ida riikide ja Türgi välispoliitika asjatundja ning analüütik, kes muuhulgas uurib ja kajastab feminismi, aktivismi ja inimõiguste olukorda üle ilma. Hansol on magistrikraad Lähis-Ida uuringutest Istanbulis, kus ta ka suurema osa ajast elab.
Elise Rohtmets
Elise Rohtmets on Feministeeriumi huvikaitseekspert ja kogukonna-spetsialist. Kui ta parajasti inseneridele filosoofialoenguid ei pea või artiklit ei kirjuta, kohtab teda seal, kus mängib muusika. Elisele meeldib asjatada Ülase12-s, korraldada väiksemaid kontserte, mängida trumme ja lugeda uusimat kirjandust evolutsioonibioloogiast. Tema lemmikloomad on nahkhiired, kes, nagu temagi, lähevad lendu alles pärast päikseloojangut.
Raul Veede
Raul Veede on Feministeeriumi katseaegne keeletoimetaja ja valvevehm. Vabal ajal tõlgib ta luulet ja filosoofiat, tantsib tangot ning ehitab eestikeelse Vikipeedia sõsarprojekti Vikitsitaadid. Ta on ka rahvusvaheliselt tunnustatud küünik ja silmapaistvalt igav inimene.
Anne Haller on hariduselt jurist, kel lisaks Iirimaalt Corkist saadud magistrikraad naisuuringutes. Anne südamesooviks on muuta maailm kohaks, kus poleks lähisuhtevägivalda. Hetkel tegeleb ta sellega Sotsiaalkindlustusameti ohvriabis ning enne seda MTÜs Naiste Tugi- ja Teabekeskuses, kus ta esindas lähisuhtevägivalla all kannatavatele naisi kohtus, peamiselt lapsi puudutavates vaidlustes. Anne iseloomustab end kui idealistlikku maailmaparandajat, kelles on koos kirglik võitleja, põhjalik faktikontrollija ning uudishimulik miks-küsimuste küsija ning kellele vabal ajal meeldib end vormis hoida jooksu, jooga ja lugemisega.
Teised meist
Liiri Oja, PhD, õigusteadlane
Feministeerium on pakkunud mulle kui inimõigusi uurivale teadlasele väga hea platvormi kirjutada enda teemadest (seksuaal- ja reproduktiivõigused) eesti keeles ning mõnevõrra lühemas formaadis kui teadusartiklid võimaldavad. Sellised vabalt kõigile kättesaadavad tekstid annavad võimaluse parandada inimeste teadlikkust seksuaal- ja reproduktiivtervise teemadel ning samuti arendada eestikeelset erialast terminoloogiat. Väga tore on see, et oleme koos dr Marie Abelia saanud mõlema koos kirjutatud, Feministeeriumis avaldatud artikli “Hea sünnituskogemus on rohkemat kui terve beebi” ja “Miks on süütuse ja neitsilikkuse ülistamine ohtlik?” kohta palju positiivset tagasisidet ning seda ka tükk aega pärast tekstide ilmumist. Veel hiljaaegu olin seltskonnas, kus üks mulle võõras inimene rääkis, et ta luges ühte “inimõiguste ja sünnitusabi” artiklit ning see kõnetas teda väga. Sain siis rõõmsalt öelda, et mina olen üks autoritest.
Piret Karro, soouuringute magister
Feministeerium on Eesti ainus veebiplatvorm, mille fookuses on feministlike uudiste ja artiklite regulaarselt avaldamine. Feministeerium on koht, mis aitab tundma õppida feministlikku sõnavara ja lahata laiu teemasid just feministlikest vaatepunktidest. See on oluline, et arendada ühiskonnaliikmete arusaamu soolistest võimusuhetest, erinevate võimalike perekonnakoosluste laiast spektrist, õppida ära tundma lähisuhtevägivalda ja probleemile lahendusi otsima. Feministeeriumi artiklid aitavad ka mõista, kuidas on soolised ühiskonnasuhted seotud rassi, majandusliku seisu, emakeele ja teiste kategooriatega. Samuti on oluline, et oleks koht, kust lugeda erinevate sooliste ja seksuaalsete identiteetide ja eneseväljenduste kohta. Kusjuures Feministeerium on ainus Eesti kultuurikallakuga väljaanne, mis avaldab regulaarselt oma tekste ka vene keeles. Feministeerium on ka platvorm, mis reageerib operatiivselt Eesti meediamaastikul toimuvale šovinismi normaliseerimisele, näiteks on andnud välja Aasta Šovinisti auhinda, mis on kriitiline call out inimestele, kes said mõne eriti nürilt seksistliku asjaga hakkama.