Meist

To see the Aside click here.To hide the Aside click here.

Üldkontakt:

info@feministeerium.ee 

Kui tahad konkreetse inimesega ühendust võtta, siis kirjuta eesnimi@feministeerium.ee.

Kollektiivi liikmete nimed leiad altpoolt.

Feministeeriumi kontor asub Telliskivi 60a/3 majas, 4. korrusel.

Kontorisse tulles tuleb fonolukul valida number 71 ja vajutada telefonimärki. 

Juunis ja augustis oleme teisipäeviti avatud vahemikus 12–18 ja kolmapäeviti vahemikus 16–19.

Feministeerium teenib oma maad ja rahvast. Meie ambitsioon on olla moraalne majakas ja nõtke feministlik mull. Loome sildasid, põletame neid ka. 

Feministeeriumi hääl on sõltumatu. Töötame selle nimel, et Eestist saaks postpatriarhaat ja et feministlikul kogukonnal oleks oma tuba. Meile on oluline lillaroosa läga, kirg, nüansirikkus, katsetamine ja tugev argument. Võtame oma tööd tõsiselt, puhkust ja mängu ka. Ning jumaldame fakte! 

Meil on toredad külalisautorid, tõlkijad ja -illustraatorid (2019. aastal oli neid 61!) ja ootame väga kaastöid. Eriti ootame päevakajalisi lugusid, aga teretulnud on kõik feministlikku vaatenurka avavad tekstid ja pildid, kuulugu need poliitika, kultuuri või “naisteka” valdkonda. Meie eesmärk on pakkuda hästi argumenteeritud arvamuste mitmekesisust, mitte ühte kitsast vaatenurka (õiget feminismi). Kirjutada võib nii eesti, vene kui ka inglise keeles. Toimetus jätab endale õiguse valida, millised kaastööd avaldatakse. Küsimuste, ettepanekute, teemavihjete või kaastööpakkumiste korral kirjuta meie üldmeilile. Vastame viie tööpäeva jooksul. Selgitustaotlustele ja märgukirjadele 30 päeva jooksul. 

Tahad lähemalt teada meie rahastusest? Klõpsa siia.


Kollektiiv

 

Aet Kuusik

Aet Kuusik on Feministeeriumi toimetaja. Ta on keeleinimene – toimetanud raamatuid ja muid tekste, aga teinud käe valgeks ka dramaturgina, osalenud Tallinna Ladyfesti korraldamises ja Woolfi foorumi esimestes sammudes. Talle pakub muu hulgas erilist huvi queer-perspektiiv, ebavõrdsuse ja võimusuhete koosmõju, samuti loomade õigused. Aedi eeskuju on ta kass, kellel on tähelepanuväärne omadus mitte kunagi tühja rapsida.

 

Kadi Viik

Kadi Viik on Feministeeriumi toimetaja. Ta on ka päris ministeeriumis töötanud, kuid DIY-ministeeriumis on lõbusam. Riigiteataja on siiski siiani üks ta enimkülastatud lehekülgi. Ta rõõmustab, kui inimesed võtavad ise oma elud kätte, kui poliitika neile jalgu jääb, näiteks oma kooselusid registreerides.

 

Nele Laos

Nele Laos on Feministeeriumi projektijuht ja uudiskirja koostaja. Erialalt on ta kultuurikorraldaja ja Tallinna Ülikooli sotsioloogia magistrant, südames vasakfeminist ja aktivist. Ta on osalenud Ladyfest Tallinna kultuurifestivali korraldamises ning on korraldanud Tallinna feministliku foorumi (TALFF).

 

Tanja Muravskaja

Tanja Muravskaja on Feministeeriumi venekeelse lehe toimetaja. Ta on kunstnik, kes töötab kontseptuaalse fotoportree võtmes. Ta on õppinud ajakirjandust Tallinna Ülikoolis ja töötanud toimetajana ja ajakirjanikuna Ajakirjade Kirjastuses. Tanjal on fotograafia bakalauruse ja visuaalse kunsti magistri kraad, ta töötab kaasaegse interdistsiplinaarse kunstnikuna ja osaleb näitustel nii Eestis kui ka välismaal.


Teised meist

 

Rebeka Põldsam, Tallinna kvääriajaloo uurija, feministlik kunstikriitik ja kuraator

Feministeerium on kogu tegevuse jooksul olnud mulle kõige inspireerivam eestikeelne mõtlemise ja kirjutamise keskkond. Feministeeriumi autorid ja lugejaskond moodustavad feministliku kogukonna, kus saab katsetada, mis on feminismi võimalik kõlapind Eesti ühiskonnas, samas saab alati pidada mõttelist dialoogi teiste autoritega ja tavalisest rohkemate tuttavate lugejatega. Veel enam, Feministeeriumi autorite peaaegu totaalsed erinevused indiviidi tasandil ei muutu kunagi destruktiivseks tüliks, vaid tegelikuks mitmesuguste võrdsete häälte kogukonnaks, kus on ruumi õppimiseks, mõtlemiseks ja proovimiseks, võimalusega õnnestuda ja ebaõnnestuda ilma suurema draamata. Feministeerium on korraga nagu elav feministlikku mõttevoolu õpik, millel on akadeemiliselt tihe sisu, kui ka meelelahutaja, kus kogu feministlik huumor ei pea tulema teistest keeltest, vaid kohalikelt kunstnikelt ja kirjutajatelt.

Liiri Oja, PhD, õigusteadlane 

Feministeerium on pakkunud mulle kui inimõigusi uurivale teadlasele väga hea platvormi kirjutada enda teemadest (seksuaal- ja reproduktiivõigused) eesti keeles ning mõnevõrra lühemas formaadis kui teadusartiklid võimaldavad. Sellised vabalt kõigile kättesaadavad tekstid annavad võimaluse parandada inimeste teadlikkust seksuaal- ja reproduktiivtervise teemadel ning samuti arendada eestikeelset erialast terminoloogiat. Väga tore on see, et oleme koos dr Marie Abelia saanud mõlema koos kirjutatud, Feministeeriumis avaldatud artikli “Hea sünnituskogemus on rohkemat kui terve beebi” ja  “Miks on süütuse ja neitsilikkuse ülistamine ohtlik?” kohta palju positiivset tagasisidet ning seda ka tükk aega pärast tekstide ilmumist. Veel hiljaaegu olin seltskonnas, kus üks mulle võõras inimene rääkis, et ta luges ühte “inimõiguste ja sünnitusabi” artiklit ning see kõnetas teda väga. Sain siis rõõmsalt öelda, et mina olen üks autoritest. 

Piret Karro, soouuringute magister

Feministeerium on Eesti ainus veebiplatvorm, mille fookuses on feministlike uudiste ja artiklite regulaarselt avaldamine. Feministeerium on koht, mis aitab tundma õppida feministlikku sõnavara ja lahata laiu teemasid just feministlikest vaatepunktidest. See on oluline, et arendada ühiskonnaliikmete arusaamu soolistest võimusuhetest, erinevate võimalike perekonnakoosluste laiast spektrist, õppida ära tundma lähisuhtevägivalda ja probleemile lahendusi otsima. Feministeeriumi artiklid aitavad ka mõista, kuidas on soolised ühiskonnasuhted seotud rassi, majandusliku seisu, emakeele ja teiste kategooriatega. Samuti on oluline, et oleks koht, kust lugeda erinevate sooliste ja seksuaalsete identiteetide ja eneseväljenduste kohta. Kusjuures Feministeerium on ainus Eesti kultuurikallakuga väljaanne, mis avaldab regulaarselt oma tekste ka vene keeles. Feministeerium on ka platvorm, mis reageerib operatiivselt Eesti meediamaastikul toimuvale šovinismi normaliseerimisele, näiteks on andnud välja Aasta Šovinisti auhinda, mis on kriitiline call out inimestele, kes said mõne eriti nürilt seksistliku asjaga hakkama.