nõusolek

Seksuaalvägivalla regulatsioon on õiglane siis, kui see peegeldab reaalsust, mitte ei lähtu vägistamismüütidest. Seks on konsensuslik tegevus ehk selle vajalik tingimus on kõigi osapoolte eelnev nõusolek. Sellest saavad eestlased aru. Nüüd on aeg seadus järele aidata.

Istanbuli konventsiooni kohta levib palju müüte ja väärinfot. Vastame sagedastele küsimustele Istanbuli konventsiooni kohta.

Teadur Otava Piha kirjutab Soome näitel, et kui vägistamise keskmes on nõusoleku puudumine, peab ka seadus seda selgelt väljendama – see aitaks kaitsta ühtviisi nii ohvrite kui ka kahtlustatavate õigusi.

Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.

Vastused sagedastele küsimustele nõusolekuseaduse kohta. Artiklit täiendatakse vastavalt vajadusele ning ühiskondlikule debatile.

Nõusolek on hoiak. Millest selle andmine sõltub? Miks ja millal nõusolekut küsida tuleb? Õppematerjal teemast rääkima hakkamiseks ja sellesse süvenemiseks.

Kuidas seksuaalset nõusolekut lahti mõtestada? Millised on nõusoleku andmise eeldused? Õppematerjal teemast rääkima hakkamiseks ja sellesse süvenemiseks.

Kuidas nõusolekut (seksikalt) küsida? Kuidas käituda, kui oled toimuva suhtes ebakindel? Õppematerjal teemast rääkima hakkamiseks ja sellesse süvenemiseks.

Millist praktilist abi on nõusolekuseadusest ohvritele ja tõendajatele, selgitab Feministeeriumi huvikaitse ekspert Elise Rohtmets.

Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.

Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.

99,5 protsenti vägistamisjuhtumitest jäävad Eestis kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või lõpevad need õigeksmõistmisega.