Kuidas mõelda seksuaalsest nõusolekust? 2. osa. Seksuaalse nõusoleku mõtestamise mudelid
Käesolev artikkel on seksuaalset nõusolekut tutvustav õppematerjal. Iga teema järel leiad tekstist paar kordamisküsimust, mis aitavad loetut kinnistada ja nõusoleku üle mõtiskleda. Artikleid võiks lugeda sellises järjekorras, nagu need on nummerdatud.
Milline peaks nõusolek olema, et me saaksime täie enesekindlusega öelda, et inimene päriselt nõustus tegevusega, millesse ta kaasatud oli? Sellele vastamiseks vaatame üht populaarset mudelit ja selle edasiarendust: FRIES-mudelit ja CRISP-mudelit.
Nõusoleku mudelid: FRIES
Vaatame esmalt FRIES-mudelit, mille kohaselt peab nõusolek olema vaba (free), tagasipööratav (reversible), informeeritud (informed), innukas (enthusiastic) ja täpne (specific).
Nõusolek peab olema vaba. Vabast tahtest antud nõusolek on selline, mille andmisel puuduvad survestamine ja manipulatsioonid. Näiteks nimetatakse survestamiseks olukorda, kus üks osapool kasutab teiselt nõusoleku saamiseks suhte lõpetamisega ähvardamist. Selliselt antud nõusolek ei ole vaba, sest see on antud halva tagajärje vältimise hirmus. Nõusolekut ei saa pidada vabaks ka siis, kui inimese otsustusvõime on tugevalt mõjutatud ning ta ei ole suuteline oma teo tagajärgi ratsionaalselt kaaluma, näiteks sügavas joobes öeldud “jah!”. Nõusolekut ei saa samuti lugeda antuks, kui teine osapool on tegevuse kohta otseselt valetanud või jätnud midagi olulist ütlemata, et meid nõusolekut andma mõjutada.
Nõusolekut saab alati tagasi pöörata, kui tegevuse olemus seda võimaldab.
Nõusolek peab olema tagasipööratav. Siinkohal mõeldakse seda, et nõusolek ei ole asi, mille me teatud ajahetkel enne tegevuse algust anname ning hiljem, sündmuse käigus me enam ümber mõelda ei tohi. Sellist reeglit ei ole. Nõusolekut saab alati tagasi pöörata, kui tegevuse olemus seda võimaldab. Näiteks on arusaadav, et keset operatsiooni narkoosis olles me nõusolekut tagasi võtta ei saa ning sellest meid ka teavitatakse. Samuti ei saa keset Ameerika mägesid sõitu peatada. Küll aga on inimesel vankumatu õigus katkestada näiteks seks, mida ta enam ei taha, või lõpetada söömine, kui toit enam ei maitse.
Nõusolek peab olema informeeritud. Nõusolekut saame anda ainult siis, kui teame, millele me nõusoleku anname. Näiteks kui meiega tehakse arsti juures protseduur, mille mõningatest riskidest meid ei teavitata, kuid mille varasem teadmine oleks meie otsust mõjutanud, saame samuti öelda, et nõusolekut protseduuriks tegelikult ei olnud. Samuti ei ole me nõusolekut andnud näiteks seksiks, mida meie teadmata filmiti.
Pärast kohtingut kellegi koju minemine ei ole vaikiv nõusolek seksiks.
Nõusolek peab olema innukas. Innukuse all mõeldakse ootusärevust ja ühtlasi kogu positiivsete tunnete spektrit, mida tegevusega nõustumine esile kutsub. See on tingimus, mida seksuaalhariduse ja -eetika spetsialistid on esile tõstnud just seksuaalse nõusoleku kontekstis, pidades seda osaks tervest ja naudingukesksest seksuaalelust. Näiteks on nõusolek innukas, kui nõustudes toob see meis esile soovi ka ise tegevusi algatada või enda naudingut väljendada puudutuste, hääle või sõnadega. Laias laastus saab siia alla lugeda igasuguse positiivse ja aktiivse suhtluse partneriga seksi ajal, mille eesmärk on seksi hetkes olemine ja selle nautimine: näiteks teise käte või keha juhtimine enda kehaga, mõnust häälitsemine või naeratamine.
Nõusolek peab olema täpne. Nõusolek ühele kindlale tegevusele pole tingimata nõusolek teistele tegevustele, mis esimesega kaasneda võivad. Näiteks ei tähenda lõbustuspargi külastamisega nõustumine seda, et oled sama soojaga nõus proovima ka kõiki atraktsioone, mida park pakub. Pärast kohtingut kellegi koju minemine ei ole vaikiv nõusolek seksiks. Samuti ei tähenda seksiga nõustumine seda, et oled nõus igasuguse seksiga. Näiteks on üks asi nõustuda seksiga, sest partner lubas kasutada kondoomi, ent hoopis teine, kui ta tegevuse käigus kondoomi salaja eemaldab, sest selliseks seksiks ta sinult nõusolekut saanud ei ole.
K: Milline neist eeldustest kõige segasemaks jäi?
K: Kas võtaksid mõne tingimuse ära või hoopis lisaksid mõne juurde?
Nõusoleku mudelid: CRISP
Nõusoleku eeldused FRIES-mudelis aitavad meil kahtlemata nõusolekut paremini mõtestada, kuid neid on aja jooksul kritiseeritud ning mõnda eeldust ka edasi arendatud. Teisena vaatamegi CRISP-mudelit, mis asendab vabaduse tingimuse kaalutletusega ning innukuse aktiivsusega.
CRISP-mudeli järgi on nõusolek kaalutletud (considered), tagasipööratav (reversible), informeeritud (informed), täpne (specific) ja aktiivne (participatory).
Nõusolek peab olema kaalutletud. Selles mudelis asendatakse vabaduse eeldus kaalutletusega, et paremini arvestada nii sekstöötajate kogemuste kui ka laiemalt erinevate meelelahutuses töötavate inimeste, näiteks näitlejate igapäevaeluga. Inimesed, kelle töö on raha eest intiimseid tegevusi teha või matkida, võtavad enda jaoks otsuseid vastu tunduvalt keerukamas raamistikus kui kaks juhusuhtes inimest. Näiteks võib näitlejat, kes mõjuva põhjuseta mingi stseeni filmimisest keeldub, oodata seetõttu tagajärjena mainekahju või suisa töölt vallandamine.
Inimesed, kes raha eest intiimseid tegevusi pakuvad, teevad otsuseid tunduvalt keerukamas raamistikus kui kaks juhusuhtes inimest.
Kuid see pole veel kõik. Vaba tahte tingimus on tõstatanud näiteks probleemi, et kas sellises suhtes, kus ühel osapoolel isiklikku sissetulekut pole, on too osapool kunagi üldse millekski päriselt nõusoleku andnud, sest sisuliselt peetakse teda raha teeniva poole soovide täitmise eest üleval. Kui mõtleme inimesest, kes jääb palgatööle minemise asemel kodu hoidma, sest ta väärtustab kodust hooletööd ning sellist peremudelit, siis on väga raske kaitsta seisukohta, et tema otsused pole tingimata vabad või et iga suhtes toimuv seksuaalne kontakt on tema vägistamine.
Kui nendime, et näiteks majanduslik ebavõrdsus või isegi rahalised tehingud üksinda muudavad nõusoleku kehtetuks, peame ju samuti möönma, et väga vähesed inimesed kirjutavad mistahes töö- või muud sorti lepingule vabatahtlikult alla. Vabast tahtest antud nõusoleku mõiste jookseb ju tähendusest tühjaks, kui peaaegu mitte keegi pole olukorras, kus seda anda. Sel juhul ei ole meil enam mõttekat eristust ka vabast tahtest ning mitte vabast tahtest antud nõusolekute vahel. Kuidas siis vaba tahte probleemi lahendada võiks?
Kaalutletuse tingimus möönab, et inimeste vahel eksisteerivaid võimuerinevusi, mis tulenevad nende elukogemusest, tööst, soost, haridusest, sissetulekust, rassist, rahvusest või klassist, ei saa niisama lihtsalt kustutada. Ent kõikide asjaosalistega neid võimuerinevusi ühiselt teadvustades – neid kaalutledes – saavad inimesed siiski nõusoleku anda. Sellisel juhul ei ole ka raha maksmine automaatselt märk sellest, et keegi teeb mingit tegevust nõusolekuta. Olukorda tuleb vaadata tervikuna, näiteks kas inimesel oli võimalik valida mõni muu elukutse või kas tegevusest keeldumine võis viia kiusu, füüsilise vägivalla või millegi veel hullemani. Kaalutletuse tingimus juhib tähelepanu riskide maandamise vajalikkusele. Näiteks peaks näitlejatel olema võimalus juba varakult intiimsete stseenidega tutvuda ja lavastaja/režissöör olema avatud alternatiivsetele kunstilistele võtetele või tõlgendustele.
Isegi kui inimeste vahel on võimuerinevusi, saavad inimesed neid kaalutledes siiski nõusoleku anda.
Kaalutletuse eeldus nendib, et puhtakujulist vabast tahtest antud nõusolekut pole olemas, sest inimeste võimalused valida on erinevalt piiratud. See tingimus tõmbab tähelepanu hoopis teadvustatud ning kahjusid ennetavate otsuste tegemisele. Niimoodi võib ka võimuerinevusega inimeste vaheline suhe olla mõlema osapoole õitsengut toetav, kui neid võimuerinevusi teadvustatakse ja riske ühiselt maandatakse. Võime siin näiteks mõelda suhtest, kus ühel osapoolel on liikumispuue ja ta sõltub seetõttu märkimisväärselt oma partnerist. Ühiselt mõeldakse välja, kuidas muuta oma elukeskkond võimalikult ratastoolisõbralikuks, kuidas luua tugivõrgustik ning kuidas partner saab liikumispuudega inimese jaoks maksimeerida sõpradega kokku saamise võimalusi. Kõik need meetmed toetavad seda, et liikumispuudega inimene ei tee suhtes valikuid olude sunnil või hirmust oma tugi kaotada.
Nõusolek peab olema aktiivne. Innukus seostub inimestele sageli äärmise ekspressiivsusega ja seetõttu tekitab termin reserveeritumates kultuurides võõristust. Mõnedele inimestele seostub innukas nõusolek näiteks pornograafias näideldud karikatuurse häälitsemisega ning mõni ei pea end üleüldiselt eriti entusiastlikuks inimeseks. Selles mudelis asendataksegi innukuse eeldus aktiivsuse tingimusega, sest see võtab arvesse rohkemate inimeste kogemusi ja kultuurilisi kontekste.
Aktiivse nõusoleku puhul annab inimene sõnade või kehakeelega märku, et on tegevusega nõus.
Aktiivsuse all mõeldakse siinkohal hoiakut, mis vastandub passiivsusele. Aktiivne nõusolek tähendab, et inimene annab kas sõnade või kehakeelega märku, et on tegevusega nõus, mitte ei vaiki ega ole liikumatu, pilku vältiv, krampis või suisa tardunud. Näiteks tahab ema sind kallistada ja sina teda ka. Te mõlemad astute teineteisele lähemale ning tõstate kallistuse alustamiseks käed. Kuigi verbaalset jaatust ei toimunud, andsid osapooled aktiivse kehakeele ning oma liigutustega üksteisele märku, et kallistus on soovitud.
Nõusolek pole aktiivne juhul, kui tegevust sellele eelnevalt läbi ei räägita või kui inimene tegevuse käigus ei reageeri, väldib silmkontakti, ei liigu kaasa või ei anna sõnade ega häälega märku, et ta seda naudib. On täiesti võimalik, et partner on näiteks ebakindluse tõttu seksi ajal passiivne, aga ta siiski soovib seda. Selles olukorras tulebki appi sõnadega suhtlus. Kui ollakse uues olukorras ja seksuaalne flow veel puudub, saab alati verbaalselt küsida, kas kõik on okei.
Samuti ei peegelda innukuse nõue nende inimeste kogemust, kes nõustuvad mingi tegevusega küll vabatahtlikult, aga siiski kohusetundest. Näiteks võivad meelelahutusega, sealhulgas sekstööga tegelevad inimesed neilt ostetavasse intiimsesse tegevusse mõnikord ka siira entusiasmiga suhtuda, ent see ei ole norm. Seetõttu on aktiivsuse sõna parem, sest see tähendab siin kontekstis aktiivset osalust tegevuses, millele nõusolek antakse. Inimene, kellelt nõusolekut küsitakse, ei ole pelgalt passiivne vastuvõtja, kellega keegi teine midagi teeb, vaid aktiivne osapool ühise tegevuse kujundamises. Aktiivne inimene juhib tegevuse kulgemist, ta reageerib ja annab oma partnerile tagasisidet.
K: Mõtle tagasi FRIES- ja CRISP-mudelite peale. Milline neis kirjeldatud eeldustest kõige ilmselgem oli? Milline tundus sulle kõige keerulisem või võõram?
K: Kas mõni nimetatud tingimustest tundub üleliigne? Põhjenda vastust.
Kokkuvõte
- FRIES-mudelis on nõusolek vaba, tagasipööratav, informeeritud, innukas ja täpne.
- CRISP-mudelis on nõusolek kaalutletud, tagasipööratav, informeeritud, aktiivne ja täpne.
- Nõusoleku mudelid ei sea raudseid reegleid sellele, mida nõusolek endast täpselt kujutama peab, vaid pigem aitavad seda lahti mõtestada.
Artikli 1. osa “Mis üldse on nõusolek?” ja 3. osa “Kuidas nõusolekut küsida?”.
Käesolev artikkel on keskkooliõpilastele seksuaalset nõusolekut tutvustav õppematerjal, mis valmis koostöös Progressiivse Liikumisega ning “Projekt X – nõusolek ja teised asjad, mida sa koolis ei õpi (I osa)” raames. Projekti toetas Haridus- ja Noorteamet.