Elise Rohtmets

Elise Rohtmets analüüsib Pihlakodu juhtumit, tuues esile süsteemsed probleemid seksuaalvägivalla juhtumite käsitlemisel.

Hooletööst sõltub palju ja selle tegemiseks kulub palju aega ja energiat, ometi ei ole see ühiskonnas väärtustatud.

Elise Rohtmets küsib, miks hooldusõigusvaidlused inimeste õiglustaju nii intensiivselt riivavad ja pakub kolm tegevust, mida üksikisik teha saab.

Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.

Vastused sagedastele küsimustele nõusolekuseaduse kohta. Artiklit täiendatakse vastavalt vajadusele ning ühiskondlikule debatile.

Nõusolek on hoiak. Millest selle andmine sõltub? Miks ja millal nõusolekut küsida tuleb? Õppematerjal teemast rääkima hakkamiseks ja sellesse süvenemiseks.

Kuidas seksuaalset nõusolekut lahti mõtestada? Millised on nõusoleku andmise eeldused? Õppematerjal teemast rääkima hakkamiseks ja sellesse süvenemiseks.

Kuidas nõusolekut (seksikalt) küsida? Kuidas käituda, kui oled toimuva suhtes ebakindel? Õppematerjal teemast rääkima hakkamiseks ja sellesse süvenemiseks.

2018. aastal võttis Islandi parlament vastu nõusolekuseaduse, mis sätestab, et suguühe ilma vaba ja aktiivselt väljendatud nõusolekuta on vägistamine.

Millist praktilist abi on nõusolekuseadusest ohvritele ja tõendajatele, selgitab Feministeeriumi huvikaitse ekspert Elise Rohtmets.

Kuni riiklik perepoliitika keskendub kolmanda lapse sünnile, mille eel ja järel toimuv pole eriti oluline, seni ei taha inimesed saada ka esimest last, sest sellega on oht enda elu lõplikult tuksi keerata. Feministliku positiivse programmiga tõttab Eestile appi Elise Rohtmets.

Asi on selles, et JP ankurdab oma kuulajat emotsionaalse tõe kaudu, mida ükski faktikontroll ei heiduta.

Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.

Siin me nüüd oleme, aasta on 2022 ja Saku Suurhall täitus, et kuulata peretuuri etteastet sellest, kuidas üks mees käsib toa ära koristada.

Elise Rohtmets kirjeldab vaadet Overtoni aknast pärast EKRE iket nii, et pilt mitte ei nihkunud paremale, vaid laienes paremale.

Solidaarsus on feminismis ühemõtteliselt kesksel kohal, kuid strateegiaid selle loomiseks ja hoidmiseks on feminismi sees mitmeid.

Erinevusfeminism koondab neid feminismisuundi, mille kohaselt tuleb õiglase ühiskonna ehitamisel arvesse võtta meeste ja naiste erinevusi.

Radikaalfeministide järgi ei jää soojaotusel põhinevast võimuerinevusest puutumata ükski eluvaldkond – ebavõrdsus ulatub magamistoast presidendivalimisteni välja.

Radikaalfeministid tõdevad, et naiste assimileerimine meeste järgi tehtud maailma ei too kaasa nende täielikku majanduslikku, poliitilist ja sotsiaalset iseseisvust.

Võrdsusfeminism on silt, millega võetakse kokku kõik feministlikud teooriad, mille kohaselt mehi ja naisi tuleb õiglases ühiskonnas kohelda võrdselt.

Abielust sai feministliku arusaama järgi vangla, mis võtab naiselt väärikuse, tambib ta kõnelevaks kodumasinaks ja röövib tema isikupära.

Eelmisel nädalal kirjutati Delfis esimest korda teadlikult krüptofašistlikust ilmingust.

Õõvastav on see, et Eesti poliitiline diskursus on jõudnud punkti, kus ka keskmine tsentrist möönab, et meil on mindud liiga äärmuslikuks ja seda pigem vasakult. Millele siin viidatakse?

Kultuurifeminism (cultural feminism) on katustermin, kuhu alla kuuluvad käsitlused, mille järgi meestel ja naistel on essentsialistlikud ehk põhiolemuslikud erinevused ja naiselikkusel objektiivne sisu ning eriline moraalne väärtus.