Nõusolekuseaduse KKK

Selles artiklis vastame sagedastele küsimustele nõusolekuseaduse kohta. Artikkel täieneb ühiskondliku debati käigus. Feministeerium on koostanud vastused, toetudes nii teadusartiklitele kui ka konsultatsioonidele spetsialistidega. Kui artiklit täiendame või muudame, lisame siia vastava märke.

17.04.2024 täiendatud: Lisatud GREVIO lühendi selgitus ning info süüdimõistvate otsuste arvukuse kohta (viimane küsimus) Saksamaal, Horvaatias ning Sloveenias.

Kokkuvõte

Nõusolekupõhisuse suunas ei liigu ainult üksikud riigid, vaid Euroopa Liidu õigusruum tervikuna.

Feministeeriumi ettepanek on muuta karistusseadustikku selliselt, et igasugune nõusolekuta seksuaalakt oleks kuritegu, nagu see on sätestatud ka Eesti poolt ratifitseeritud Istanbuli konventsioonis (Artikkel 36 lõige 2). Teisisõnu: tuleb muuta karistusseadustiku vastavaid paragrahve (§141, §141¹ ja §143) selliselt, et vägivald ja abitusseisundi ärakasutamine või sõltuvus toimepanijast oleksid edaspidi ohvri vaba tahet välistavad asjaolud, mitte kohustuslikud kriteeriumid.

Toetudes 2023. aastal Praxise poolt kohtueelses menetluses osalevate spetsialistide seas läbi viidud empiirilisele uuringule, seisame selle eest, et politsei ja prokuratuuri ressursse seksuaalkuritegude uurimiseks tuleb suurendada ning kõiki õigussüsteemi osapooli tuleb seksuaalkuritegude spetsiifika osas koolitada.