nõusolekuseadus

Teadur Otava Piha kirjutab Soome näitel, et kui vägistamise keskmes on nõusoleku puudumine, peab ka seadus seda selgelt väljendama – see aitaks kaitsta ühtviisi nii ohvrite kui ka kahtlustatavate õigusi.

Elise Rohtmets analüüsib Pihlakodu juhtumit, tuues esile süsteemsed probleemid seksuaalvägivalla juhtumite käsitlemisel.

Nele Laos, Kaimai Kuldkepp, Elise Rohtmets ja Kadi Viik rääkisid suhtlemisoskusest, emadusest ja maskuliinsusest.

Helle Hald on taani vandeadvokaat, kes on seisnud selle eest, et vägistamisohvril oleks kohe algusest peale oma advokaat. Nüüdseks on see õigus Taanis seadusega tagatud.

Vaatamata sellele, et Tšehhi pole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud ning sealsed võimupoliitikud pole vabaühenduste hinnangul seksuaalvägivalla teemal kuigi edumeelsed, on riik üle läinud nõusolekuseadusele.

Soomes jõustus nõusolekuseadus 2023. aastal. Õigusteadlase Daniela Alaattinoğlu sõnul on seejärel uurimise fookus muutunud.

Nõusolekuseaduse foorumil võtsid Eesti ja välismaal eksperdid vaatluse alla nõusolekuseaduse juriidilised, meditsiinilised kui ka kultuurilised perspektiivid. Foorumist teeb kokkuvõtte Taskufeministi eestvedaja Greta Roosaar.

Elise Rohtmets kirjutab, mida Prantsusmaa massivägistamise juhtum ütleb seksuaalvägivalla ja nõusolekuseaduse jah-mudeli vajaduse kohta.

Praxise uuring “Seksuaalvägivalla kohtueelne uurimine” on kohustuslik lugemine kõigile valdkonnas töötajavatele inimestele, kuid kasulik igaühele.

Eestlased toetavad nõusolekupõhist arusaama seksuaalvägivallast ja on aeg, et seadusandja järgi tuleks. Vanemaealiste seas on aga levinud iganenud hoiakud.

Euroopa parlament võttis 24. aprillil vastu naistevastase vägivalla direktiivi. Direktiiv näeb ette ohvrite paremat abistamist ning vägistamise ennetamist.

Vastused sagedastele küsimustele nõusolekuseaduse kohta. Artiklit täiendatakse vastavalt vajadusele ning ühiskondlikule debatile.