nõusolekuseadus

2018. aastal võttis Islandi parlament vastu nõusolekuseaduse, mis sätestab, et suguühe ilma vaba ja aktiivselt väljendatud nõusolekuta on vägistamine.

Millist praktilist abi on nõusolekuseadusest ohvritele ja tõendajatele, selgitab Feministeeriumi huvikaitse ekspert Elise Rohtmets.

Gea Kangilaski kirjutab, et see, kuidas seksuaalvägivallast räägitakse, on oluline. Olulised on nii sõnad kui ka see, keda me manitseme ja õpetame.

Värske võrdse kohtlemise volinik Christian Veske optimistlik uue koalitsioonilepingu võrdõiguslikkust puudutavate lubaduste osas.

Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.

2023 möödub viis aastat Rootsi nõusolekuseaduse vastuvõtmisest. Teenäitajateks on seal teismelised ja tundub, et hoopis täiskasvanud vajavad juhendamist.

Feministeerium, nagu alati oma riigi ja rahva teenistuses, luges valimisprogrammid läbi ja koostas feministist valijale pedagoogilise valgusfoori.

Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.

2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.

Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.

Märtsis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga kehtestada uus direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamiseks.

99,5 protsenti vägistamisjuhtumitest jäävad Eestis kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või lõpevad need õigeksmõistmisega.