Kuhu võiks viia entusiastlik jah? Seaduste mõjust soolisusele ja seksuaalsusele
Kui vaadelda seksuaalsuse ajalugu, paistavad kõige suuremate muutujate ja määrajatena silma mõisted ja seadused, ühiskondlikud kokkulepped ja kultuurinormid, mis kujundavad seda, kuidas saab väljendada muu hulgas soolist ja seksuaalset identiteeti.
Seksida tahad?
2023 möödub viis aastat Rootsi nõusolekuseaduse vastuvõtmisest. Teenäitajateks on seal teismelised ja tundub, et hoopis täiskasvanud vajavad juhendamist.
Keda valida? Pedagoogiline valgusfoor
Feministeerium, nagu alati oma riigi ja rahva teenistuses, luges valimisprogrammid läbi ja koostas feministist valijale pedagoogilise valgusfoori.
Euroopa teekond seksuaalset nõusolekut arvestavate seadusteni
Üha enam riike on omaks võtnud nõusolekupõhise arusaama seksuaalvägivallast ja oma seaduseid muutnud. Artiklis anname ülevaate nõusolekuseadustest Euroopas.
Sloveenias jõustus nõusolekuseadus. Mis selleni viis?
2021. aastast kehtib Sloveenias nõusolekuseadus, mis defineerib vägistamist läbi nõusoleku. Feministeerium rääkis Nataša Poseliga mis muutuseni viis.
Küünistada või mitte küünistada. Või hoopis muuta seadust?
Novembri veerus küsib toimetaja Kadi Viik, et miks soovitab 2022. aastal seksuaalvägivalla juhtumeid menetlev prokurör vägistamisohvritele küünistamist.
Horvaatias tõstab pead abordi keelustamine. Aktivistid pistavad rinda nii parem- kui ka vasakparteiga
Anamarija Tkalčec on Horvaatiast pärit feministlik aktivist. Feministeerium rääkis temaga Horvaatia poliitikast, abordiõigusest ja nõusolekuseadusest.
Kavandatav ELi direktiiv näeb ette, et nõusoleku puudumine tähendab vägistamist
Märtsis tuli Euroopa Komisjon välja ettepanekuga kehtestada uus direktiiv naistevastase vägivalla ja perevägivalla tõkestamiseks.
Seksuaalvägivalla ohvrid Eesti õigussüsteemi nõiaringis: kohtupidamine tundub sageli hoopis ohvri üle käivat
99,5 protsenti vägistamisjuhtumitest jäävad Eestis kas registreerimata, menetlus lõpetatakse või lõpevad need õigeksmõistmisega.